Euroopal pole muud valikut, kui Kreekat järjele aidata

Järgneb Taavi Rõivase arvamus muutmata kujul.

Euroopa valikudKui viiendik Riigikogust ehk Euroopa Liidu asjade komisjon suvel korduvalt osade euroala riikide võlakriisi arutas, said peale pikki arutelusid esitatud seisukohtadele komisjoni konsensusliku heakskiidu nii Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamine, Euroopa Finantsstabiilsusfondiga (EFSF) liitumine kui Portugali laenuprogramm. Ühiselt kõikide parlamendierakondade osalusel kokku lepitud seisukohti esindasid arvukatel rahvusvahelistel kohtumistel nii president, peaminister kui rahandusminister. Suletud uste taga jäetakse show'le vähe ruumi ning asjalikus arutelus ei räägita emotsionaalselt, kuid tegelikkusesse mittepuutuvalt õpetajate ja päästjate palgaraha Kreekasse viimisest, mida loomulikult ei tehta. Räägiti konkreetsetest programmidest - mida ja kuidas võlgnikriigid kärpima peavad, kuidas see mõjutab nende võetavate kohustuste rahastamist jne. Jutuks olid ka alternatiivid nii strateegilises kui taktikalises plaanis. Jõuti arusaamisele, milline valik on Eesti ja Euroopa huvides.

Side EuroopagaKes toetas otsuseid selle pärast, et olla solidaarne, mis seal salata, solidaarsuse loosungit kandvad poliitilised jõud ju suuresti need võlad ka tekitasid, kes selle pärast, et alternatiivsed stsenaariumid oleksid kulukamad ka meie endi jaoks. Kui võlgned miljoni, on see sinu probleem, kui miljardi, võlausaldaja probleem. Eesti investeeringud ja otselaenud võlgnikriikidesse ei ole kuigi suured, kuid kaudne mõju näiteks Saksamaa majanduse või rahvusvaheliste finantsturgude kaudu võib osutuda hiiglaslikuks. Vendadest Lehmanitest ei teadnud enamik eestlasi enne 2008. aasta sügist ilmselt just palju, teadmine tuli koos otsese mõjuga rahakotile ja vaatamata sellele, et me ise ei olnud Ameerika rahaturu rämpsinstrumentidesse sentigi investeerinud.