Kogutavat infot tuleb järjest enam peale ja kuigi Moore’i seaduse järgi arvutite võimsus kahekordistub vähem kui kahe aastaga, siis sööb kasvav andmete hulk ressursi lihtsalt ära. Kahekümne iseseisvusaastaga on näiteks Eesti riigisektori tarvis erinevaid andmebaase ja statistikat kogunenud nii palju, et arvutusjõudlust piisab ainult piiratud arvu mudelite arvutamiseks ja prognoosimiseks.
Kuid olukord on muutumas – andmetöötluse kõige kuumem sõna, in-memory tehnoloogia suurendab analüüsijõudlust kümneid tuhandeid kordi ja jõuab järk-järgult Eesti firmade ning organisatsioonideni.
Kiiresti arenev in-memory tehnoloogia võimaldab näiteks SIM-kaardi suurusele infokandjale salvestada kuus terabaiti andmeid, mis on rohkem kui kogu meie riigisektori dokumentide maht kokku. Lahendus võimaldab kiiremat ja põhjalikumat andmete analüüsi ning annab meile nii hetkeolukorrast kui tulevikuprognoosidest palju parema ülevaate. Kui praegu toodetakse aastast aastasse samu aruandeid, siis edaspidi, arvutusvõimsuse suurenedes, saame luua ja katsetada palju rohkem ja enamate muutujatega prognoosimudeleid. Tulemusena tõuseb analüütikute poolt esitatavate andmete tõesus, mis võimaldab ettevõtetel ja ka riigil langetada efektiivsemaid ja teaduslikult põhjendatumaid otsuseid.
Koos salvestatavate andmete mahu kasvu, nutitelefonide ja muude mobiilsete seadmete plahvatusliku levikuga, kasutakse järjest enam erinevaid pilvetehnoloogia rakendusi. Ulmelise nime taga on serveripargid, mis pakuvad läbi interneti eraisikutele ja ettevõtetele nii tark- kui ka riistvara lahendusi. Pilvetehnoloogia alla kuuluvad näiteks gmail või google docs. Aga ka kõik ettevõtte toimimiseks vajalikud virtuaalsed andmebaasid.
Organisatsioonile kuuluvad füüsilised serverid pole enam vajalikud, kõik juhtimiseks vajalikud vahendid ja informatsioon on igal hetkel kõikjal soodsalt kasutatav. Mobiilne tehnoloogia reformib äri kiirust ning toimimispõhimõtteid nagu internet ajakirjandust.
Eesti avaliku- ja erasektori lähtepositsioon on uuendusteks hea, sest noore riigina alustas ka IT-valdkond puhtalt lehelt. Ka hiljutine euro kasutuselevõtt sundis olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamisele mõtlema. Tänapäevaseid organisatsioone ei juhita enam kõhutunde järgi – efektiivse toimimise alus on teaduslik ärianalüüs ning -prognoos. Ja mobiilsus.
Seotud lood
Hästi töötavad infosüsteemid tunduvad meile loomulikud, oleme nende olemasolu harjunud pidama igapäevase elu lahutamatuks osaks. Kuid e-riigi lahenduste soliidne iga sunnib mõtlema uue, tänapäevastele tehnoloogiatele tugineva süsteemi loomisele, kirjutab IT-kolledži rektor Tiit Roosmaa.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.