Roheline või must energia?

Euroopa ei ole siiski enam taastuvenergia lipulaev. Hiina poliitiline otsus taastuvenergiat edendada tõi eelmisel aastal Aasiale tuuleenergias edu Ameerika ja Euroopa ees, nimelt püstitati peaaegu pooled kogu maailma uutest elektrituulikutest just Hiinas. Ka USA president Barack Obama valitsus tundub olevat arusaamisel, et tuuleenergia võib leevendada kliimamuutusi ning pakkuda suuremat energiavarustuse kindlust, sest valitsus eraldas hiljuti 37,1 miljonit eurot avamere tuuleenergia sektori toetuseks. Valitsuse pressiteates märgiti, et avamere tuuleenergia aitab Obamal saavutada 2035. aastaks püstitatud eesmärki varustada 80% riigi elektrivajadusest puhastest allikatest. Oma avamere tuuleenergia arendamise strateegias näevad ameeriklased järgmise kümne aasta jooksul 10 GW ja kahekümne aasta jooksul 54 GW võimsuses meretuuleparkide ehitamist.

Tulles nüüd Eesti juurde, siis meie tegelikkus on see, et mida kaugemal on kohalik omavalitsus Ida-Virumaa tuhamägedest, seda kergekäelisemalt otsustab ta oma valda elektrituulikuid mitte lubada. Läänemaal ja saartel tundub elekter tõesti ainult stepslist tulevat. Neljas lääne maakonnas tehtavast tuuleenergeetika teemaplaneeringust on saanud koht, kus keskkonna organisatsioonid tulevad välja ühe suuremate piirangutega tuuleparkide ehitamisel. Näiteks on elektrituulikud automaatselt välistatud Natura2000 aladel, kuigi Euroopa Liit on välja andnud selge sõnumi koos juhendiga, et meil ei tuleks valida loodusliku mitmekesisuse ja tuuleenergia arendamise vahel. Looduskaitsel ja tuuleenergial on ju sarnased eesmärgid – tagada jätkusuutlik tulevik ja vähendada inimeste mõju keskkonnale.

Teiseks on meil erinevate Euroopa finantsvahendite abil teostatud keskkonnaprojektid muutunud vahendiks, kuidas meretuuleparkide teket Eestis takistada. Samas kahe uue põlevkivi plokki rajamise vastu pole neidsamu keskkonna kaitsjaid tänaval streikimas näha olnud. Netikommentaatorid on rohelistest sõimusõna ning taastuvenergia toetustest peksukoti teinud. Samal ajal jäi meil nii meedias kui üldsuses ära diskussioon selle üle, miks me hakkame uusi põlevkivi elektrijaamu ehitama ning koormame oma ühiskonda ligi 950 miljoni euro suuruse investeeringuga, kui tulevikus ei pruugi need jaamad CO2 hinna tõusu korral turule elektrit müüma pääsedagi. See on umbes 10000 krooni iga inimese pealt, sh imikud ja pensionärid. Ei tule meie taskust? Tahaks tsiteerida meie peaministrit - kust see raha siis tuleb, UFO-delt või? Lisaks veel valimiseelses rabelemises väljahõigutud ministrite lubadused, et 2MW tuulik hakkab tulevikus asetsema 2km kaugusel ja 10MW tuulik 10km kaugusel, nagu oleks tuuliku võimsus ja müra levik tõesti nii banaalselt arvutatav. Tundub täiesti uskumatu, et selleks, et meie õhku puhtamaks muuta ning energia tootmise portfelli mitmekesistada ja tugevdada tuleb taastuvenergia edendajatel võidelda kõigi ja kõigega.

Vaatamata musta energia toetusgruppide sõnumitele ei ole fossiilsete kütuste taastuvenergiaga asendamise takistused mitte tehnoloogilist ega majanduslikku laadi, vaid pigem sotsiaalsed ja poliitilised. Energiavarustuse ebakindlus, kliimamuutus ning reostus on meie aja ühed suurimad väljakutsed, mis nõuavad suuri muutusi meie energia infrastruktuurides, ning sellega tuleb tegeleda täna.

Autor: Tuuliki Kasonen-Lins, Villy Paimets