Ei ole olnud harvad need juhud, kus riigile midagi ette heites, olen vastuseks saanud - ettevõtjad on ise saamatud. Eksportida ei oska, riske hinnata ei oska, palka korralikult ei ole nõus maksma. Ükskõik kuhu vaatad, tekib küsimus, kellega me seda majandust teadmistepõhiseks ajama peaks? Kes on see inimene, kellesse investeerida? Olgu läbitud ülikool või kutsekool, lõpetaja küllalt sage mitterakendatavus tööturul saab alguse juba põhiharidusest. Ebastabiilsele vundamendile ei ole võimalik kõrgeid hooneid ehitada. Ma ei näe tänasest olukorrast, kus üldhariduskooli rahastamine, järelevalve ning isegi klassikomplektide avamise üle otsustamine on sageli kohalike valimiste poliitilise võitluse põhiteema, kui põhikooli riigistamine. Meil on vaja ühte ja ühtset, kõrge tasemega põhiharidust. Mina tööandjana ei peaks inimest tööle võttes küsimagi tema haridustee alguspunkti. Nelja aasta tagant ja mõnikord tiheminigi vahetuvalt seltskonnalt ei saa nõudagi, et nad otsustaks minimaalselt üheksa aastat kestva protsessi üle või vastutaks selle kvaliteedi eest.
Majanduspoliitika osas liberaalsusele ma alternatiive ei näe, riigi- ja hariduskorralduses on meil väikeriigina aga vaja ajada riikliku joont, mitte lasta neil küsimustel isevoolu teed minna. Koos hariduskorraldusega on tulevasel valitsusel korraga lihtne üle vaadata ka muud kohalikku elu puudutavad küsimused. Ennekõike kohaliku omavalitsuse tasemel pakutavate avalike teenuste täpsem määratlemine. Nende teenuste mahu ja nõutava kvaliteedi kokkuleppimine annaks võimaluse hiljem arutleda ka omavalitsuste optimaalse suuruse, kulu- ja tulubaasi üle.
Häid tulemusi majanduse arengusse peaks andma efektiivse riigimajandamise kombineerimine stabiilse majandus- ja maksukeskkonnaga. Olukorras, kus mikroettevõtete arv on kasvav ja keskmine tööandja üha väiksem, peame veelgi enam mõtlema seadusandluse lihtsustamise peale. Ettevõtet võib ju olla hea asutada ilma omakapitali sissemakseta ja 20 minuti jooksul. Aga kui ehitusloa hankimiseks kulub aastaid, majandusvaidluse lahendamine kohtusüsteemis võimaldab teil näha vähemalt kolme talve ja ettevõtte likvideerimine võtab määramatu aja, siis kiire ja lihtsa alguse efekt kaua ei püsi.
Ühiskonna edenedes on majanduskeskkonna kujundajateks mitte ainult ministeeriumid ja parlament vaid ka kohtud ja järelevalveasutused ning samavõrra ka kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notarid jne.. Reeglite järgimine eeldab nendest aru saamist ja mitte ainult ettevõtjailt. Hinnangu andmine või kohtuotsus eeldab sageli majandusprotsesside tundmist enam, kui algtasandil. Kohtute ja järelevalve spetsialiseerumine ja asjatundlikkuse tõstmine on vältimatu ja vajab vastavaid otsuseid.
Seni Eesti elu edasi viinud, suurte ja riigist väljapoole suunatud integreerumiseesmärkide kõrvale, peaks nüüd kerkima sisemise integratsiooni eesmärgid – parem haridus, efektiivsem haldus ja laiem ning argumenteeritum ühiskondlik diskussioon. Argumenteeritud dialoog ja koostöö eeldab, et ka ettevõtjaid ei vaadeldaks kui erandit ja nad kaasataks majanduselu puudutavate küsimuste lahendamisse mitte ainult mingi eelnõu protsessis vaid igal võimalikul sammul alates idee või mõtte tekkimisest.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.