Võtame kohtutäiturid avalikkuse kontrolli alla!

Äripäeva arvates ei ole kohtutäiturite tegevus piisavalt avalik. Avalikkusel puudub igasugune ülevaade, milliste lepingutega kohtutäiturid tegelevad, millised on nende majanduslikud huvid, nende sissetulekud ja võimalikud sidemed.Kui möödunud nädalavahetusel selgus, et kohtutäitur Priit Lantin maksis Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht Kaimo Järvikule 9500 eurot nö eksklusiivlepingu eest, tundus see esmapilgul kummaline – ükski inimene ei osanud undki näha, et kohtutäitur võiks oma tegevusega nii palju raha teenida, et sellest enam kui 12 000 krooni igakuiselt pistise maksmiseks kulutada. Seda ajal, mil riigi keskmine brutokuupalk on enam-vähem samas suurusjärgus. Eile ilmunud Eesti Päevalehe arvutuste kohaselt teenis nimetatud täitur aga ainuüksi eelmisel aastal selle lepingu pealt vähemalt 3 miljonit krooni! Kusjuures, leping sõlmiti juba aastal 2008 ning Päevalehe arvutuse üsna pessimistlikud, Päevaleht võttis nimelt arvutuste aluseks eelduse, et Lantinil õnnestus kätte saada vaid pooled talle eraldatud nõuetest!

Võrdsustame kohtutäiturid ettevõtetega. See tagaks, et ka kohtutäiturite majandusaasta aruanded oleks sarnaselt teiste ettevõtetega äriregistrist avalikult kättesaadavad. Praeguse kohtutäituri seaduse kohaselt käsitletakse kohtutäiturit raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana, kes aga ei pea majandusaasta aruannet äriregistrile esitama.Veel üks ettepanek. 2008. aasta 9. mail kirjutasime, kuidas mõnest kohtutäiturist sai ühtäkki kinnisvaramagnaat, kuna ta nii mõnedki oma ise sundmüüki pandud kinnisvarast oma sugulaste-tuttavate kaudu imeodavalt omale sai.

Kohtutäiturid esitagu majanduslike huvide deklaratsioone. Toona tegime ettepaneku, et ka kohtutäituritelt tuleks hakata nõudma majanduslike huvide deklaratsioone – mis sest, et tegemist eraettevõtjatega. Teeme sellegi ära!Kui kohtutäiturid oleks kohustatud täitma majanduslike huvide deklaratsiooni, oleks nende tööpõld tükk maad läbipaistvam. Eriti kui täiturite deklaratsioone aasta-aastalt võrrelda - kuidas on kinnisvaratükid liikunud. Jah, ilmselt tuleks deklareerida ka täituritega seotud isikute – abikaasa/elukaaslane, õed-vennad, vanemad – majanduslikud huvid, sest magusad kinnisvaratükid ei tarvitse olla enda nimel.

Üks märk, et midagi on kohtutäituritega mäda, on veel. „Mullu said kohtutäiturid justiitsministeeriumilt seitse korda rohkem distsiplinaarkaristusi kui aasta varem, rikkumised tõi päevavalgele tihenenud kontroll,“ kirjutasime aasta eest, veebruaris 2010. Värskeid andmeid veel ei ole, kuid mullu tõid suurimad rahatrahvid kaasa sissenõudjatele raha edastamisega viivitamine ning ametikonto segaminiajamine isikliku kontoga.Seepärast on Äripäeva arvates käes aeg muutusteks. Tõsi, käesoleva aasta algusest juba kehtib kohtutäituritele uus kord, mille kohaselt ei saa asutused avalik-õiguslikke nõudeid enam otse kindlale täiturile suunata, vaid need lähevad jagamisele kohtutäiturite koja kaudu. Takkajärele kõlab lausa irooniliselt, et suurim uue korra vastane oli mupo juht Kaimo Järvik!

Autor: 1185-aripaev