- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ARVAMUS: Plinkiv rist, CNN ja ilves
Kuigi osa inimesi arvab, et Eesti väiksuse tõttu jääme maailmakaardil paratamatult märkamatuks, ei maksa siiski meelt heita. Kes koera saba ikka kergitab, kui mitte peni ise.
Kolleeg kirjutas mullu augustis arvamusnupu sellest, et Eesti on mõttetu turismisihtpunkt.
Toonase arvamusavalduse ajendiks oli samal päeval Äripäevas ilmunud lugu sellest, kuidas EAS on viie aastaga kulutanud üle 200 miljoni krooni Eesti tutvustamisele välisriikides, kuid kohalikud turismiettevõtjad ei olevat neid kampaaniaid kuidagi enda rahakotis tagasipööratult tundnud.
Kõigile korraga meeldida ei saa. Pole võimalik. Aga suunatult end tutvustada on võimalik. Valida kanalid, mis levivad 24/7 ja 365 päeva aastas. Aga ärgem unustagem ka tervendavat eneseirooniat.
Vaatan aeg-ajalt BBC-d ja CNN. Kanaleid, mis levivad üle maailma. Sageli jäävad silma väikeriikide reklaamid. Tutvustavad klipid, mis kümnekonna sekundi jooksul iseloomustavad näiteks hiljuti korraks pankrotiohtu sattunud Dubaid või imepisikest naftatiigrit Qatari.
Klippides kujutatakse kõrgustesse küündivaid pilvelõhkujaid, kõrbe, merre loojuvat päikest, tehissaari, naftapuurtorne ja muid neile maadele iseloomulikke nn maamärke.
Usun, et Eesti suudaks samuti paarikümnesekundilise riiki tutvustava lõigu mõneks nädalaks üleilmselt leviva telekanali eetrisse ja veebiküljele osta.
Meie võiksime loetud sekundite sisse mahutada näiteks Kaali meteoriidikaatri, talvise Jägala joa, kaadri mõnest rabast, metsas hulkuvad karud, hundid ja ilvesed, kaadri saaremaistest kadakatest, Ida-Virumaa ja Peipsi-äärse (tööstus)maastikust. Tallinna vanalinnale, keskaegsetele kirikutornidele ja-müüridele ma väga ei panustaks: selliseid vaated, ja palju vägevamaid, näeb Euroopas väga palju.
Kas see tekitaks Eesti vastu huvi ja tooks siia turiste? Ühekordse kampaania järel ei juhtu kindlasti midagi. Olgem järjepidevad.
Olen mõelnud, miks ei ole keegi kirjutanud filmistsenaariumi Sinimägede lahingutele. Ajaloolasi meil ju jätkub. Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögirusikas suunatud kolmele Ida-Virumaal asuvale looduskaunile Sinimäe kõrgendikule.
Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm.
Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Tihti mindi käsitsivõitluseni välja.
Hetkel kuum
Kõik Punaarmee rünnakud löödi tagasi. Sinimägesid punaarmee vallutada ei suutnud. Sinimägede lahing on seni olnud kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud.
Selle tulemusena peatati Nõukogude vägede pealetung kogu Eesti kiireks vallutamiseks. Lahing võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda.
Eriline maiuspala oleks Eestimaa Verduniks kutsutud lahingut jälgida 3D prillidega…
Normandia dessandist on tehtud filme. Osasid olen neist ka näinud, misjärel tekkis huvi, millised näevad dessandi rannad praegu välja. Mis seal praegu on? Milline on Teise maailmasõtta pöörde toonud dessandirandade lähem ümbrus? Tekkis soov minna Põhja-Prantsusmaale.
Küsimus on huvi tekitamises. Kui nad nii meeleheitlikult võitlesid, siis mille nimel? Mis selles riigis veel tähelepanuväärset on? Kes seal praegu anno domini 2010 elavad? Mis keelt nad räägivad? Toona kandsid nad ju saksa mundreid… Inimlik traagika aga ei sõltu mundri moest.
Ja lõpetuseks – see ei ole kindlasti traditsiooniline viis riiki välismaailmale tutvustada, aga alahinnata seda siiski ei maksaks – meil on ju maailmas täiesti ainulaadne vabadusesammas. Mitte kuskil mujal ei ole mitte midagi sarnast.
Klaasist post, millele vabadussõjast tuttava sümboliga rist kukile tõstetud. Tõsi, sambaga on olnud omajagu tegemist. Tšehhid panid 21. sajandi alguses veelkord eestlaste kannatuse proovile ja kordasid nö Tšehhi põrgut, aga anname neile andeks.
Mis sest, et elekter „risti“ sees eriti püsida ei taha, esimene vasikas läheb sageli aia taha. Peaasi, et Vabaduse platsil asub objekt, mille sarnast ei ole mitte kuskil maailmas.
Võiksime enda plinkiva valgusega ristiposti hoopis jõulisemalt turustada. Sellise paraja eneseirooniaga stiilis: „Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati!“ Meenutagem Boratit…
Ilusat vabariigi 92. sünnipäeva kõigile Äripäeva lugejatele!
Autor: Kadri Paas, Kadri Paas
Seotud lood
Uue määruse järgi on turismitoodete
arendamise toetuse minimaalne suurus varasema 1,5 miljoni Eesti krooni
asemel üks miljon krooni ja toetuse maksimaalset suurust suurendatakse 5
miljonilt Eesti kroonilt 10 miljoni Eesti kroonini projekti kohta.
Tänane Äripäev kirjutab, kuidas EAS on
viimase viie aastaga kulutanud üle 200 miljoni krooni Eesti kui turismisihtkoha
reklaamimisele välisriikides, kuid erilist tulemust turismiettevõtjad ei
näe.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele