- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,52%7 680,83
- DOW 301,06%53 320,25
- Nasdaq 0,5%26 197,33
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,52%7 680,83
- DOW 301,06%53 320,25
- Nasdaq 0,5%26 197,33
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõniste: Pandisüsteem on parim?
Ettepanek muuta pandisüsteem vabatahtlikuks on saavutanud suurt vastukaja. Olles ise ettevõtja, olen hästi kursis tänase monopoolse pandisüsteemi probleemide ja konkurentsimoonutustega.
Ettevõtetele tuleb anda valikuvõimalus oma joogipakendi tagasikorjamiseks monopoolse pandisüsteemi või konteinersüsteemide kaudu.
Pandisüsteemi tõttu on Eesti muutunud naaberriikide prügimäeks. Lätist on toodud Eestisse mitusada rekkatäit tühja taarat. See aitab ka Eesti Pandipakendil paberi peal suurt tagastusprotsenti näidata.
Mõned arvavad, et pandisüsteem aitab prahista-mist vältida - tarbijail on rahaline stiimul taarast vastutustundlikul moel lahti saada. Ent joogipakendid moodustavad 5-15% kogu prügist, nii et kohustuslik pandisüsteem ei muuda suurt midagi. Ka joogitaarat ainult konteinersüsteemi kaudu tagasi korjates täidab Eesti kohustuse ELi ees - suunata 85% joogipakendit taaskasutusse. Paljudes riikides ületab see 90%. Kuid mitte tänu pandisüsteemile, vaid tõhusatele taaskasutussüsteemidele. Vaid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Holland ja Rootsi hoiavad kinni pandisüsteemist.
Riikides, kus võetakse ringlusse enim pakendeid, ei ole kohustuslikku pandisüsteemi. Pandisüsteemid sunnivad tarbijaid ja tööstust tegelema kahe eraldi jäätmekogumissüsteemiga. Dubleerimine suurendab survet keskkonnale. Kulu ettevõtlusele maksab kinni tarbija. Ostes joogipudeli, maksab inimene 1,5 krooni, et 1 kroon tagasi saada.
Tagamaks, et väljaspool riiki ostetud pakendeid ei tagastataks tagatisraha eest, mida polegi makstud või mille eest on naaberriigis makstud vähem, vajavad pandipakendid eritähistust. See on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega. Euroopa Komisjon tunnistab, et pandisüsteemidega luuakse imporditud toodetele takistusi ja häiritakse siseturu toimimist.
EK on andnud välja suunise, milles selgitatakse, et ELi õigus lubab liikmesriikidel kasutada kohustuslikku pandisüsteemi vaid siis, kui see on vajalik keskkonnakaitselistel põhjustel, kuid isegi sel juhul ei või õigusaktid minna kaugemale taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikust. Kahjuks on aga Eestis käitutud teisti.
Kohustuslikel pandisüsteemidel oli oma otstarve siis, kui puudusid tõhusad taaskasutussüsteemid. Praegu on pandisüsteemid takistuseks keskkonnaalasele ja rahalisele tõhususele. Prahistamine on korrelatsioonis sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mitte pandisüsteemi olemasolu või selle puudumisega.
Kui poole odavamalt võib saada parema tulemuse, on raske aru saada, miks me nii ei tee?!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele