Viis küsimust, mida enne muudatust küsida

Esimeseks soovitan muudatuse eestvedajatel selgeks mõelda, mis probleemi lahendama minnakse ning miks. Mis praeguses olukorras ei sobi ega tööta? Mis saab siis, kui me seda probleemi (praegu) ei lahenda? Isegi kui esmapilgul tundub, et kõik on niigi selge, siis üheskoos sõnastades võib selguda, et probleemi mõistetakse erinevalt: igaüks oma vaatenurgast või ülesannetest lähtuvalt. Aruteludega tuumale lähemale jõudes saavad selgemaks juurprobleemid ning tekivad ka kokkulepped, mida tegelikult lahendada tasub ja mida mitte.

Edu sõnastamine on samuti oluline. Mis on see visioon, mis meid edasi kannab ja kuidas me teame, et me oleme kohale jõudnud? Visiooni, eesmärgi ja mõõdikute sõnastamise ülesanne on oluline selleks, et tegutsemise käigus õiget suunda silmapiiril hoida ning mitte ekselda. Ambitsioonikate eesmärkide püüdmiseks on kindlasti mõttekas sellele aspektile tähelepanu pöörata, kuna inspireerivalt sõnastatud visioonil ja motiveerivalt ambitsioonikatel eesmärkidel on võime inimesi vajalike muudatuse suunas edasi kanda.

Suurt transformatsiooni ei saa kvaliteetselt läbi viia poolkogemata või sajaprotsendilist pühendumist nõudva põhitöö kõrvalt. Muudatuste juhtimisel on vaja kaasata eri osapooli, kelle töö koosmõjul tulemus koju tuuakse:

Kõigil neil peab olema aega, võimalusi ja vahendeid selleks, et muudatuste planeerimisele ja elluviimisele oma panus anda.

Lisaks inimestele on oluline ka see, et neil oleks vajalik aeg, oskused, vahendid ja võimalused muudatust ellu viia. Suhteliselt keeruline on teha head tööd, kui selleks ei ole piisavalt aega kas iseendal või neil, keda on samuti projekti vaja kaasata. Muudatus võib kaasa tuua ka füüsiliste ressursside vajaduse, näiteks võib vaja minna uusi töövahendeid, koolitusi uute oskuste omandamiseks, tootearenduseks vajaminevat varustust laborisse või uut kontorihoonet. Mida varem on ressursivajadus selgeks saanud, seda parem.