Riik erastagu julgelt, arukalt, põhimõtteliselt

Algus on selle nädalaga tehtud. Viimaks ometi. Jutt on ettevõttest, mida riigil pole mõtet enda käes hoida ning mille erastamise ümber on rohkem sõnu tehtud kui asi väärt. Valitsus kiitis neljapäeval heaks majandus- ja taristuminister Taavi Aas ettepaneku võõrandada avalikul enampakkumisel riigile kuuluvad 100 000 ASi Eesti Teed aktsiat. Algne hinnaootus oli valitsuse pressikonverentsil teemat kommenteerinud rahandusminister Martin Helme sõnul ligi 15 miljonit, aga et enne võetakse ettevõttest dividende, kujuneb lõplik hind väiksemaks. AS Eesti Teed moodustas omal ajal valitsus, liites viis teehooldele spetsialiseerunud äriühingut. Põhjus oli turukonkurentsi puudumine, kuid olukord on ammu muutunud.

Riigi äriühinguid, mida erastada tuleks, on veel. Koalitsioonileppes on kirjas Operaili 49 protsendi müük – aga miks mitte täisulatuses? Majandusministeerium on pakkunud välja Teede Tehnokeskuse ja Nordica. Jätkame loetelu: Elron, Eesti Loto, Elering… Osa ettevõtete puhul tasuks tõsiselt mõelda ka kapitali kaasamisele börsilt. Kohalikku väärtpaberiturgu saaks nii oluliselt elavdada, kuid see on vaid teema üks tahk. Vahest veel olulisem ja suurema mõjuga on läbipaistvus.

Riigikapitalismiga kaasneb majandusruumi suletus, korruptsioonioht, juhtimise mandumine. Kusjuures riigi puhul ei peaks antud kontekstis mõtlema ainult riiklikku, vaid avalikku sektorit laiemalt. Enne valimisi räägiti ka Tallinna Linnatranspordi vähemusosaluse müügist. Võib ainult ette kujutada kui palju klaarimaks saaks avalikkusele pilt ettevõttest, millest me leebelt öeldes liiga palju ei tea. Just nimelt tänu vaiksele nurgatagusele on ka korruptsiooniseemnetel olnud selles keskkonnas soodus pinnas idanemiseks.

See, mida riigi osaluste müügist laekuva tuluga teha, on täiesti omaette teema. Eesti majandusele oleks oluline, et investeeringud läheksid valdkondadesse, mille kaudu saaks edendada riigi jõukust ja konkurentsivõimet.