- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EKRE ministrite sõda alaku prügimaffiast
Äripäeva kaanelugu "Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa" kirjeldab levinud kuritegelikku skeemi, kus ettevõte taotleb renditud maatükile jäätmeloa, võtab turuhinnast odavamalt jäätmeid vastu ning kuhjab lühikese ajaga kokku lubatust kümneid kordi suurema prügimäe. Mõne kuuga teenitakse nii sadu tuhandeid eurosid ebaseaduslikku tulu. Siis kanditakse firma tankistile ja pääsetakse vastutusest, sest keskkonnainspektsioonil ja -ametil ei ole piisavalt võimekust neid kontrollida, takistada või trahvida.
Äripäeva arvates tuleb poliitikutel riigikogus ja valitsuses kiiresti jäätmemajanduses vohavat maffiooslikku omavoli ohjeldama hakata: muuta jäätmeseadust, karmistada karistusi, anda ametkondadele juurde ressurssi ja kaalutlusõigust, et nende tegevusest üldse mingit kasu oleks.
Praegu tegeleb keskkonnainspektsioon vaid üksikute juhtumitega, mille kohta on laekunud kaebus või mis on juhuslikult avastatud, ja nendegi puhul tundub, nagu üritaksid ametnikud sõelaga vett kandes tulekahju kustutada. Esiteks ei leia ametnikud ebaseaduslikke prügimägesid üles. Näiteks andis keskkonnaamet Betooni põiktänavale loa ladustada 450 tonni jäätmeid. Keskkonnainspektsiooni ametnik läks seda kontrollima alles aasta pärast ja selleks ajaks oli seal 10 000-15 000 tonni jäätmeid. Siin võib kivi visata ka ametnike kapsaaeda – miks ei liikunud info loa kohta õigel ajal ametist inspektsiooni, et inspektor teaks kontrollima minna?
Karistused peaksid mõjuma
Nüüdseks on krunti rentinud firma omanikud hoopis teised isikud ja firma varatu. Seega võib inspektsioon teha lõputult ettekirjutusi ja määrata sunniraha, kasu sellest pole küünevõrdki. Kui kasumid ulatuvad sadadesse tuhandetesse, siis pole mõnest tuhandest sunnirahast kasu ka siis, kui tegelikul süüdlasel hõlmast kinni saadakse.
Pätte distsiplineeriks kõrgemad trahvid ja võimalik kriminaalvastutus. Prokuratuur saab kriminaalasja algatada vaid siis, kui on keskkonnaoht, praegustel juhtumitel ei saa seda tõestada, sest valdavalt on tegu ehitus-lammutusjäätmetega. Kaaluda võiks, kas kurjategijaid peaks olulise rahalise kahju tekitamisel karmimalt kohtlema. Prügimäed tuleb suure tõenäosusega kõrvaldada maksumaksja kulul. Näiteks maksab 20 000 tonnise ebaseadusliku prügimäe likvideerimine Tallinnas Silikaltsiidi tänaval, millest Äripäev mõne aasta eest kirjutas, miljon eurot. See on siiani alles.
On selge, et kui Harjumaa keskkonnainspektsiooni 22 inspektorit ei jõua lisaks ebaseaduslike küttide, kalurite, metsaraidurite, saastajate jpt tegeleda 1100 jäätmeloa või -tõendiga objekti kontrollimisega, siis tuleb selles suhtes midagi ette võtta. Senikaua, kuni seda ei tehta, jätkavad prügiäri šaakalid meie kõigi pügamist, reostades keskkonda, jättes tasumata maksud, kahjustades konkurentsi ja ausaid ettevõtjaid, kes on keskkonnahoidu investeerinud.
„Meie hinnangul on selliste ettevõtete puhul tegemist organiseeritud kuritegevusega,“ ütleb keskkonnainspektsiooni Harju büroo juhataja Neeme Kass otsesõnu. Prügimaffia ohjeldamine eeldab tõhusat koostööd EKRE ministrite all olevatelt asutustelt – politsei, maksu-ja tolliamet, keskkonnainspektsioon ja -amet. EKRE ministrid, kelle Mart Helme eile „sõjakaks“ kuulutas, võiks oma sõda alustada siit.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele