Veebruaris ütles Milder, et Baltika muudab ettevõtte päästmiseks ärimudelit ja võimalik on ka mõnest brändist loobumine. See ei olnud esimene kord. Alles möödunud suve lõpus muudeti samuti ärimudelit.
Jaanuari lõpus teatas Baltika, et Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes läks äri vett vedama. Börsile teatas ettevõte, et eelmise aasta kahjum oli 3,1 miljonit eurot. Seda põhjendati Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade ketis Montoni kollektsiooni müügist maha võtmisega ja kõrgemate turunduskuludega Soome jaeturule sisenemisel.
Miski ei aita
Mullu oktoobris kuulutas Baltika välja ulatusliku reformipaketi, millega brände kokku viia ning kahjumikursilt välja tüürida. Loodi isegi uus katusbränd Vérenni, mida turundusekspert Hando Sinisalu nimetas halvasti välja kukkunud naljaks. Muudatuskava ei veennud LHV analüütikuid, kes langetasid Baltika aktsia õiglase väärtuse seniselt 0,35–0,4 eurolt vahemikku 0,14–0,17 eurot aktsia kohta.
2007. aastal müüs Äripäeva börsitoimetuse hallatav investor Toomas 700 Baltika aktsiat 25,5 euro tasemelt, sest ettevõtte turuväärtus oli võrreldes majandusnäitajatega üleloomulikult kõrgeks tõusnud. Toomas soetas aktsiad 2005. aasta juunis keskmise hinnaga 3,73 eurot. Siis hurjutasid kommentaatorid Toomast. Kuid alates 2013. aastast on aktsia järjepidevalt kukkunud ja maksab nüüd 12 senti ehk 212 korda vähem.
Aastate jooksul on ettevõte enam kui kümme korda võlakirjadega investoritelt raha küsinud. Sealjuures on Baltika olnud viimasest 11 aastast kahjumlik tervelt seitsmel. Muidugi võib süüdistada poliitilisi riske, valuutakursi muutusi, koostööpartnerite tujusid või ärimudeli muutumist. Kuid keegi on need otsused vastu võtnud ja seega riske valesti hinnanud.
Milderit võib kiita ettevõtte juhtimise eest kuni 2007. aastani, kui toimus kõva müügimahtude kasv, kasvas ka kasum. 2010. aastal avaldasime esimest korda kahtlust, kas ta mitte ettevõtte arengule takistuseks pole saamas. 30 aastat ühte ja sama ettevõtet juhtida on väljakutse, seda särasilmi ja edukalt teha – veelgi suurem. Harvard Business Review küsitluse andmeil möödub juhi „parim enne“ keskmiselt seitsme aasta järel.
Tuleb mitte ainult järele mõelda, vaid ka järeldusi teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.