Head aega müügiks ei tohi maha magada

Tänavune aasta on toonud ridamisi uudiseid edukate Eesti ettevõtete omandamisest välismaiste investorite poolt. Viimati teatas Eesti suurim soojaettevõte Utilitas, et müüs 85protsendilise osaluse Austraalia investeerimisfondile. Ka tänase lehe vahel ilmuva Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 võitja TMB müük prantslastele on praegu vormistamisel.

Äripäeva hinnangul ongi ettevõtte müümiseks või investorite kaasamiseks turul praegu väga hea aeg, sest pikalt kestnud majanduskasv on tekitanud hulgaliselt investeerimisvõimalust otsivat kapitali. Oluline on, et müügist saadud tulu investeeritaks tagasi Eestisse.

Nii betoonelementide tootja TMB üks suuromanikke Jaan Luts kui ka Utilitase suuromanik Kristjan Rahu on nentinud, et ettevõtte müük oli emotsionaalselt raske otsus. Rahu kinnitas veel mõned kuud tagasi, et ettevõtte kontrollpakki käest ei anna. Kuid lõpuks said mõlemal juhul määravaks siiski lihtsalt väga head müügitingimused. Praegune turg soosib müüki ning teist nii head võimalust oleks pidanud ehk kaua ootama. Rahaga on raske vaielda ning väga suure rahaga pea võimatu.

Utilitase suuromanik Kristjan Rahu teenib ettevõtte müügi pealt ligikaudu 273 miljonit eurot ning läheb sellega mööda senisest rekordiomanikust Armin Karust, kes samuti tänavu Olympicu müügiga ligikaudu 136 miljonit eurot teenis. Kuigi kumbki mees ei ole veel avalikult teada andnud, kuhu teenitud kapital on plaanis investeerida, jääb ilmselt vähemalt osa sellest Eestisse.

Ja see on oluline. Äripäev on ka varem kirjutanud, et ei usu levinud väidet, nagu puuduks kapitalil rahvus. Ka suurtel ja rahvusvahelise haardega ettevõtetel on lähtuvalt suuromanikest ja tippjuhtidest selgesti tajutav rahvus, mis mõjutab ettevõtte kultuuri ja otsustusprotsesse. Väiksematest firmadest rääkimata. Seetõttu on oluline, et Eesti rahvuslik kapital kasvaks ning ühe müüdud ettevõtte asemele tekiks mitu uut, kes oma koduturul tegutsedes peaks silmas ka teisi väärtusi lisaks Exceli tabeli kasumiarvutustele.

On ajalooline paratamatus, et võrreldes lääne- või põhjapoolsete naabritega on Eestis rahvuslik kapital ikka veel väga õhuke, ja seetõttu tuleb omanikel kasvava ettevõtte arengu nimel ühel hetkel kaaluda kapitali ja kogemuste kaasamist piiri tagant.

Teisalt saab riik palju ära teha, et välisinvesteeringute kõrval muutuks üha tõsisemaltvõetavamaks alternatiiviks ka ettevõtte börsile viimine. See annaks siinsetele inimestele võimaluse ettevõtte edust osa saada ning sel viisil ühiskonna jõukust kasvatada. Paraku on Tallinna pisike ja unisevõitu börs praegu olukorras, kus ettevõtted sinna sisenemise asemel börsilt väljumise või mujal noteerimise võimalusi otsivad.

Riik on Tallinna Sadama börsile viimisega otsa lahti teinud, kuid järjekorras ootab veel mitu riigifirmat Eesti Raudtee ja Eesti Energiaga eesotsas. Ei maksa nende erastamisega venitada – praegune hea aeg müümiseks ja kapitali kaasamiseks ei kesta igavesti.