Pensionifondides raha põletamine tuleb lõpetada

Oma tulevikule mõtleva vastutustundliku ja finantskirjaoskajast inimese jaoks olekski vabatahtlik pension parim lahendus. Iga vähegi investeerimisest huvituv inimene saab aru, et isegi pensioniraha pangakontol jõude hoidmine olnuks senist fondide tootlust vaadates parem alternatiiv. Eriti kui arvestada riskiga korrigeeritud tootlust. Häda on aga selles, et suur osa eestimaalastest oma pensionipõlve kindlustamise peale ei mõtle ning kui osa nende palgarahast automaatselt pensionifondi ei liiguks, kuluks see igapäevaselt lihtsalt ära.

Lihtsam on raha kulutada täna, kui homseks säästa, sest säästmine vajab enesedistsipliini ning kaugeltki kõigile inimestele ei ole omane tänastest väiksematest hüvedest loobumine homse võimaliku suurema hüve nimel. Nii ongi eksperdid leidnud, et üleskutse teisest sambast lihtsa väljumisvõimaluse loomiseks ilma jätkuvaks pensionikogumiseks töötavat alternatiivi lisamata on ühiskonna seisukohalt vastutustundetu. Teisalt on selge, et samamoodi edasi ka ei saa. Maksumaksjate ja tulevaste pensionäride raha põletamine ja fondihaldurite nuumamine tuleb lõpetada.

Äripäev leiab, et lihtne võimalus süsteemi parandada, oleks teise samba vabatahtlikuks muutmise asemel luua inimestele võimalus oma pensionisambasse kogunenud raha investeerimist ise suunata. Individuaalse teise samba pensionikonto kaudu saaksid investorid oma pensionisäästude suhtes vastutuse enda peale võtta ja valida sinna enda äranägemisel sobiva kulu- ja riskitasemega investeeringud. Sellest väljumine peaks olema reguleeritud sarnaselt teise sambaga. Kes tahab, suunab oma raha investeerimist vähemalt osaliselt ise, kes tahab, usaldab fondihaldureid.

Üks lisavõimalus eriti konservatiivsele pensionikogujale võiks olla tõsta oma pensionisäästud vähemalt teenustasu võtvatest fondidest üldse välja. Näiteks Eesti Pangas võiks olla selline konto, ja kui intressimäärad hakkavad tõusma, saaks sealt ehk ka väikse hoiustamistasu. Võimalus, et inimesed loobuvad fondihalduri teenusest, sunniks haldureid ehk ka tootluse nimel rohkem pingutama ning tekitakse reaalse konkurentsi.