• OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
  • OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
Kui isegi säästude passiivne pangakontol hoidmine andnuks fondidest parema tootluse, on pensionisüsteem väga mäda.
Pensionifondides raha põletamine tuleb lõpetada
Sellest, et eestimaalaste raha ennast kohustuslikes pensionifondides hästi ei tunne, on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on asi ametlik. OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti on pingerea viimase kolme hulgas – viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud 1,3 protsendiga miinuses. Eesti tulevaste pensionäride raha ei kasva pensionifondides, see põleb.
Äripäeva hinnangul tuleb anda inimestele suurem õigus oma raha ja investeeringute üle otsustada ning soovi korral ka teenustasu võtvatest fondidest välja tõsta.
Eesti pensionifondide leebelt väljendudes nõrk tootlus ei ole ju tegelikult kellelegi saladus, sellest on palju räägitud, teist sammast on pidevalt arendatud ja tänavu tehti väiksemat sorti pensionireform. On kõlanud ka ettepanekud lõpetada üldse riigi maksed pensioni teise sambasse (Helir-Valdor Seeder) või muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks (Indrek Neivelt).
Sunniviisiline rahapõletamine
Oma tulevikule mõtleva vastutustundliku ja finantskirjaoskajast inimese jaoks olekski vabatahtlik pension parim lahendus. Iga vähegi investeerimisest huvituv inimene saab aru, et isegi pensioniraha pangakontol jõude hoidmine olnuks senist fondide tootlust vaadates parem alternatiiv. Eriti kui arvestada riskiga korrigeeritud tootlust. Häda on aga selles, et suur osa eestimaalastest oma pensionipõlve kindlustamise peale ei mõtle ning kui osa nende palgarahast automaatselt pensionifondi ei liiguks, kuluks see igapäevaselt lihtsalt ära.
Lihtsam on raha kulutada täna, kui homseks säästa, sest säästmine vajab enesedistsipliini ning kaugeltki kõigile inimestele ei ole omane tänastest väiksematest hüvedest loobumine homse võimaliku suurema hüve nimel. Nii ongi eksperdid leidnud, et üleskutse teisest sambast lihtsa väljumisvõimaluse loomiseks ilma jätkuvaks pensionikogumiseks töötavat alternatiivi lisamata on ühiskonna seisukohalt vastutustundetu. Teisalt on selge, et samamoodi edasi ka ei saa. Maksumaksjate ja tulevaste pensionäride raha põletamine ja fondihaldurite nuumamine tuleb lõpetada.
Äripäev leiab, et lihtne võimalus süsteemi parandada, oleks teise samba vabatahtlikuks muutmise asemel luua inimestele võimalus oma pensionisambasse kogunenud raha investeerimist ise suunata. Individuaalse teise samba pensionikonto kaudu saaksid investorid oma pensionisäästude suhtes vastutuse enda peale võtta ja valida sinna enda äranägemisel sobiva kulu- ja riskitasemega investeeringud. Sellest väljumine peaks olema reguleeritud sarnaselt teise sambaga. Kes tahab, suunab oma raha investeerimist vähemalt osaliselt ise, kes tahab, usaldab fondihaldureid.
Konkurents sunnib liigutama
Üks lisavõimalus eriti konservatiivsele pensionikogujale võiks olla tõsta oma pensionisäästud vähemalt teenustasu võtvatest fondidest üldse välja. Näiteks Eesti Pangas võiks olla selline konto, ja kui intressimäärad hakkavad tõusma, saaks sealt ehk ka väikse hoiustamistasu. Võimalus, et inimesed loobuvad fondihalduri teenusest, sunniks haldureid ehk ka tootluse nimel rohkem pingutama ning tekitakse reaalse konkurentsi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele