Palgalõhet valgusfooriga ei ravi

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski plaan lasta tööinspektsioonil järelevalve korras ettevõtjaid palgalõhe asjus kontrollima ja nõustama hakata võib võrrelda tiisikuse ravimisega konnakudu või ämblikuvõrgu abil. Kui usud, siis võib ju natukene aidata – aga päriselt on vaja kompleksset ravi, st mitut preparaati korraga.

Kõigepealt tunnustus: palgalõhele tähelepanu juhtimine on Ossinovski poolt õige samm. Tõsiasi, et Eesti palgalõhe on Euroopa suurim, ei tee meile au ei Euroopas ega kodus. Vähe sellest, see on kahjulik nii naistele kui ka meestele: naise sõltuvus partnerist, kelle tervena elatud elu on tema omast lühem, on sotsiaalses plaanis miinusmärgiga nähtus. Ent selleks, et tõbe ravida, tuleb arusaada, kust ta tuleb. See arusaamine on doktor Ossinovskil mõnevõrra lünklik.

Esiteks, sund, kontroll ja järelevalve võivad küll lühiajalises plaanis mõningast efekti anda, aga kõik suured muutused algavad ikka peast. Ettevõtted ja organisatsioonid ei suhtu just erilise entusiasmiga väljavaatesse, et tööinspektsioon kahtlustavalt sisse imbub ja asju paika panema hakkab. Palgakokkulepped sõlmitakse siiski konkreetse tööandja ja konkreetse töötaja vahel – selgitamine, miks palk on nii- ja mitte naasugune, võib küll päevavalgele tuua mõne diskrimineerimise või ka põhjendamatu ülemaksmise juhtumi, aga suurem hulk inspektsiooni töötunde ja nende eest makstud raha kulub eeldatavasti tühikäigul. Küll aga külvatakse inspekteerimise käigus riigi ja ettevõtja vahele üha uusi usaldamatuse seemneid, ja pealegi mõjub Ossinovski valgusfoori kujund pigem naeruväärselt.