Tallinna Sadam on
Reformierakonna kontrolli all olnud pikki aastaid. Prokuratuuri otsusega vahi alla võetud
Ain Kaljurand on küll parteitu, seevastu miljonitesse eurodesse ulatuva altkäemaksukahtluse saanud
Allan Kiil on Reformierakonna liige olnud alates 2003. aastast.
Enne seda, kui nõukogu juhiks sai reformierakondlane
Remo Holsmer, juhtis seda suurettevõtja, parteis suure sõnaõigusega reformierakondlane
Neinar Seli, kelle ringkonnakogus tänavu kevadel olümpiakomiteele tehtud annetuse asjus süüdi mõistis tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Seli teatas sadama nõukogu esimehe kohalt taandumisest alles pärast süüdimõistvat kohtuotsust.
Tallinna Sadama väljavahetamisele mineva nõukogu staažikas liige on
Kalev Lillo, keda Äripäev on iseloomustanud kui Reformierakonna reha. Avalikkuse teadvusse on avalikkuses vähekommunikatiivse Lillo nimi salvestunud Reformierakonna musta raha skandaali ajast, mille üks võtmetegelasi ta oli koos praeguse majandusministri Kristen Michaliga. Prokuratuur lõpetas kriminaalasja otseste tõendite puudumise tõttu, kaudsete tõenditega sai avalikkus tutvuda lõpetamise määruse vahendusel.
Reformierakondlane on ka nõukogu liige Jaanus Tamkivi. Peale sotsiaaldemokraat Randel Läntsi kuulub nõukokku veel mõningaid parteituid liikmeid, kelle nimed avalikkusele palju ei ütle, ja suurärimees
Hillar Teder, Reformierakonna suurannetaja. Teder oli esimene, kes ütles välja, et Tallinna Sadama nõukogu peab võtma vastutuse.
Kui 2002. aastal sai teatavaks, et kultuurkapitali tollane juht Avo Viiol on raisanud üle 8,5 miljoni krooni riigi raha kasiinoskäimiseks ja igapäevasteks kulutusteks, astus tagasi tollane kultuuriminister, reformierakondlane
Signe Kivi. Sedasorti poliitilist kultuuri oleks praeguselt Reformierakonnalt ehk ülearu oodata. Kuid olukorras, kus peaminister
Taavi Rõivaski on sõnastanud Tallinna Sadamas toimunu julgeolekuohuna, tuleb Reformierakonnal nii tegude kui ka nende kommunikatsiooniga näidata, et erakond mõistab oma vastutust Tallinna Sadamas sündinu eest.