- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötukassa ja Tallink segati skandaali
Äripäev kirjutab tänases kaaneloos, kuidas töötukassa ja Läänemere suurim laevafirma Tallink segati tahtmatult ümbrikupalga skandaali, kus muuhulgas kasutati ära tööturu kõige nõrgemaid. See on ettevõtjatele ja ametnikele ilmekas näide sellest, et oma partnereid tuleb kontrollida nii enda maine kui ka klientide ja töötajate heaolu nimel.
Lühidalt kokku võttes osutas börsifirma Tallinki laevadel üle kaheksa aasta turistide pildistamise teenust seltskond, kes vilistas tööjõumaksudele ja maksis töötajatele ümbrikupalkasid. Noored ärimehed Uku Russ Ilves ja Veigo Vesman ning nende osaühingud Seawave Foto, Seawave, Pildimees ja viimasena Ilvese ainuomanduses olev Merefoto võitsid seitsme aasta vältel iga-aastaseid konkursse fototeenuse osutamiseks Tallinkile. Eelkõige tähendas fototeenus turistidele neist laeval tehtud mälestuspiltide müümist. Selle käigus peteti aga varjuhoidnud niiditõmbajate organiseerimisel nii riiki, töötajaid kui ka Tallinkit.
Õppetund
Kui petturid kõrvale jätta, siis kõige kõnekam ja märgilisem on juhtumis töötukassa roll, kes vahendas ja suunas töötuid petuvõrku. Töötukassa teenusejuht Maiken Sõrg selgitas, et neile antud ettevõtete kohta kaebusi laekunud ei ole, mistõttu pole olnud alust nende tööpakkumisi mitte avaldada.
Vastus küll selgitab, miks selline olukord tekkis, kuid ei õigusta ega paku lahendusi, kuidas sellist olukorda vältida. Äripäeva arvates ei piisa sellest, kui pugeda bürokraatliku põhjenduse taha, et juriidiliselt on kõik korrektne. Töötukassal peaks olema võimekust ja julgust uurida ka oma partnerite tausta, sest nii sisuliselt kui ka kõrvalt vaadates paistab lugu enneolematult jabur ja ebaõiglane.
Üldiselt nõustume, et igaüks kannab ka ise vastutust oma tegude ja lepingute eest, kuid antud juhul kasutasid skeemitajad töötukassa toel enda huvides ära kõige haavatavamaid. Neid, kes on töötuks jäänud ning vajavad kiiresti tööd ja sissetulekut. Töötukassa, mis on loodud just selliste inimeste kaitseks ja abistamiseks, heitis nad teadmatusest petturite lõugade vahele.
Töötajate sotsiaalsed hüved kannatasid
Pettuse ohvriks langenud töötajatele maksti mustalt 30–60 protsenti tasust. See tähendab, et maksuametile deklareeriti töötajate tasusid tegelikkusest oluliselt vähem, millest töötajaid ei teavitatud. Nii said töötajate seljataga hoobi sotsiaalsed hüved nagu palgast sõltuv emapalk või kogumispension.
Töötukassa juhtkond peaks läbi mõtlema, kuidas selliseid olukordi tulevikus vältida või vähemalt oluliselt vähendada. Seda enam, et tegu oli aastaid ja süsteemselt korraldatud petuskeemiga. Nii on näiteks Tallink andnud lubaduse, et edaspidi lisatakse nende lepingutesse punktid, mis määraksid ära partneri vastutustundliku käitumise oma töötajate suhtes.
Tõsi, ka Tallinki puhul on üllatav, et kuigi kannatanuid oli suure kaadrivoolavuse tõttu aastate jooksul sadu, ei teadnud firma juhtkond sellest midagi. Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul kuulsid nemad maksude ja palkadega seotud probleemidest esmakordselt alles tänavu veebruaris ning aprillis heideti skeemimeistrid lepingu lõpetamisega üle parda. Nii, ja nüüd ongi paras aeg kontrollida, kui aus on Sinu koostööpartner.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele