- OMX Baltic0,09%314,7
- OMX Riga0,37%941,99
- OMX Tallinn−0,18%2 147,54
- OMX Vilnius0,4%1 509,1
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,07%10 755,4
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97
- OMX Baltic0,09%314,7
- OMX Riga0,37%941,99
- OMX Tallinn−0,18%2 147,54
- OMX Vilnius0,4%1 509,1
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,07%10 755,4
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parteisõdurite valitsus
Reformierakond sai seitsme ministri koha, kuid ametisse ei tundu minevat ühtegi sellist, kes vaimustaks avalikku ruumi ühiskondlikult teravama närviga. Pigem vastupidi.
Eelmisel aastal ametisse nimetatud Anne Sulling ja Maris Lauri tundusid ametissenimetamise hetkel poliitiliselt kogenematud, kuid erialaselt spetsialistid. Valija kiitis nende töö tulemust, andes Sullingule 4197 häält ja Laurile 4019 häält. Mõlemad said erialasele kogemusele juurde poliitilist pagasit.
Nende asemel pürgivad aga uude valitsusse näiteks Kristen Michal, kes sai küll samaväärse koguse rahvatoetust, kuid meenub paljudele nn sularahaskandaaliga, ja taas Keit Pentus-Rosimannus, kes on pikalt keerelnud niinimetatud Autorollo-skandaalis. Nii Michali kui ka Pentus-Rosimannuse CVd iseloomustab peamiselt poliitiline kogemus. Mingi teise valdkonna reaalset töökogemust silma ei torka.
Uus tulija
Michali ja Pentus-Rosimannuse kõrval püüavad Reformierakonnast ministritooli ka Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur, kes on poliitikas juba täiskasvanuea esimestest aastatest. Uue nimena üritatakse lavale tuua Arto Aasa kui partei kasvandikku – tragilt erakonna seest arenenud poliitikut, kes on juhtinud riigikogu majanduskomisjoni, kuid pole erilise erialase töökogemusega.
Kuigi kaitseministri portfelli Reformierakond ei saanud, oli neil sellele kohale vähemalt rahva hinnangul hea kandidaat: kaitseväe endine juht Ants Laaneots, keda usaldab ligi 6000 kodanikku. Ju oravad ei pidanud erukindralit piisavalt pädevaks, et talle ministrikohta võidelda.
Sarnaselt Reformierakonnaga on käitunud sotsid ja IRL, kes läkitasid enda parimatena võitlusse pigem ustavad poliitikud kui valdkonnaasjatundjad.
SDE tahab ministrina näha puhtalt poliitilise karjääriga iseloomustatavat Rannar Vassiljevit. Erakonnakaaslane Indrek Saar tundub aga kultuuriministriks sobiv kandidaat, sest on olnud varem näitleja ning samas valdkonnas mitme organisatsiooni juht, nõunik või nõukogulane. Erakonda astus ta kaks aastat pärast Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lõpetamist, 1998. aastal.
IRL sammub sama rada
IRLi kandidaat Margus Tsahkna pole peale poliitika jõudnud midagi erialast teha. Mees on õppinud usuteadust ja rahvusvahelist õigust, kuid liitus poliitikaga juba 23aastasena.
Tsahknast kauem pidas nn päris maailmas vastu Sven Sester, kes tuli ametlikult poliitikasse umbes 30aastasena. Erinevalt Tsahknast on Sesteril ette näidata rohkem kogemust ettevõtluses, kuid tedagi on erakond nüüd otsustanud pikaajalise liikmelisuse eest premeerida ministriametiga. Kui karmikäelise rahandusministrina Sester hakkama saab, jääb muidugi igaühe enda otsustada.
Hetkel kuum
Erialaoskus on tähtsam
Ühes on Taavi Rõivasel õigus: Reformierakond on uues valitsuses suure poliitilise kogemusega meeskond. Kahjuks tuleb vaadata mündi teist poolt, mis kerkib esile noorte ministrite puhul: neil ei ole sellist töökogemust, mis aitaks paremini mõista igapäevaelu, mida riigijuhid peavad vastavalt olukorrale aitama hoida või parandada.
Sullingu ja Lauri näitel saab öelda, et väikese või pea olematu poliitilise kogemusega, ent samas erialase oskusega minister võinuks vabalt oma tööd edasi teha. Rahvas usaldab.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele