Erastame Liive välisprojektid

Kirjutasime eile Eesti Energia suurprojektist Jordaanias, kus ettevõtte juhtkond eesotsas peatselt ametist lahkuva Sandor Liivega õhinal uut äri, põlevkivienergia tootmist, ette valmistab. Saime näha välisinvestori silma läbi, kuidas mõnes teises riigis äri alustamist ette valmistada.Kõik on ju tore, kuid tekib küsimus, miks peaks selle kõigega tegelema Eesti riigile kuuluv ettevõte? On see kuidagi strateegiliselt Eesti maksumaksja huvides ? selles äris kaasa lüüa? Vaevalt küll.Siinkohal teebki toimetus ettepaneku panna Liive asemel paari kuu pärast ametisse astuvale Eesti Energia uuele juhile ülesandeks ette valmistada ettevõtte jagunemine. Üheks osaks oleks Eesti Energia Eesti äri ning teiseks osaks Eesti Energia Jordaania ja USA välisprojektide baasil tehtav uus ettevõte. Jätta Eesti äri edasi riigiettevõtteks. Ja erastada välisäride baasil tehtav uus ettevõte.Osalemiseks napib raha. Nimetatud välisprojektid vajavad niikuinii suuremaid investeeringuid, kui Eesti riigil oleks valmisolek teha. Kui me ettevõtteid ei eralda ega erasta, võib tekkida oht, et tehtud töö Jordaanias läheb luhta. Et seda projekti teoks teha, on vaja raha. Omakapitali umbes pool miljardit. On selge, et Eesti Energial puudub poliitiline tugi ja rahaline võimekus osagi sellest rahast panustada, mis tähendab, et praegune 65protsendiline osalus projektis kahaneb veelgi või isegi olematuks. Aga miks mitte pakkuda seda võimalust investoritele? Muuhulgas ka Eesti investoritele?Kui aga omanikud soovivad, võiks toimetuse meelest Sandor Liive olla vägagi hea kandidaat loodava uue ettevõtte juhi kohale. Küllaltki noor ja energiline mees, kelle ambitsioonidele on Eesti ammugi väikseks jäänud. Teeme lihtsalt Liive energia varem rahaks, enne kui välisprojektid millalgi ära tasuma hakkavad. Ühtlasi on ka poliitikutel vähem muret tema ohjamisega.Kapitalistlik Välisenergia. Riikliku Eesti Energia rolliks jääks edaspidi Eesti energiajulgeoleku kindlustamine ja meie põlevkivi efektiivne väärtustamine. Teine ettevõte, tööpealkirjaga näiteks Välisenergia, saaks aga tegutseda kõige tüüpilisema kapitalisti kombel, kasutades Eestis omandatud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kogemust teistesse riikidesse investeerimiseks ja tulu teenimiseks. Kaasates strateegilisi ja ka finantsinvestoreid mujalt.Eesti riik võiks seal olla heal juhul olla mõnda aega passiivne vähemusomanik, meie pensionikassa ühe tugisamba jaoks. Aga ka see pole ausalt öeldes obligatoorne.Toimetus kujutab väga hästi ette loodava Välisenergia juhtide idufirmale kohaseid säravaid presentatsioone välisinvestoritele, kellest nii mõnigi võiks kaasa tulla. Ilma irooniata. Lihtsalt laseme sel ettevõttel teha oma tööd ilma pideva jauramiseta Eesti riigi versus ettevõtte strateegiliste huvide konflikti üle.Pealegi võib ka riigikassa seda raha vajada. Kuigi ministrite sõnavõttudest järgmise aasta riigieelarve riigikogusse saatmise järel võis jääda mulje, et rahamured on selle koalitsiooni püsimisel jäädavalt möödanik.