Kasulik juhile: kuidas parem kuulamisoskus loob uusi võimalusi

Kõik pakitsevad õhinast jagada oma teadmisi, seista oma seisukoha eest, luua visiooni, korraldada meeskonda ja palju sarnast mistahes koosluses. Inimene elab peegeldustes ja et veenduda oma positsioonis, vajame pidevat kinnitust. Kuid tahtmatult kaasneb sellega sageli tühi müra, mis hägustab lihtsa mõistmise.

Mis oleks, kui lülituks rääkimiselt täiuslikule kuulamisele? Oskad sa seda – kuulata ja saada kuulatud?

Me pelgame vestluses tekkivat vaikust. Aga kui kogeme, et see on vestluse oluline osa ja annab kônelejale ruumi oma môtetes selgust saada, siis soovime seda juba teadlikumalt kasutada.

Me ei oska iseennast kuulata – meie oma peas olevad mõtted ei lakka ja hüppavad edasi-tagasi ja me läheme nendega kaasa ja kaotame fookuse.

Kuulaja mõtleb kiiremini kui kõneleja. Inimesed räägivad umbes 140-180 sõna minutis, kuid keskmiselt on kuulaja valmis vastu võtma umbes 400 sõna minutis. Seda on hea teada, et teadlikult vestluses fookust hoida.

Kui su vestluspartner on ärritunud, siis piisab lihtsalt toetavast vaikusest. See on kõik, mida ta vajab, et enda sees tekkinud emotsiooniga hakkama saada. Tihti ta ei tea oma tunde pôhjust ja ärritunud olekus seda analüüsida ongi keeruline, ärritus kasvab ja viib enesekindluse alla.

Kui ta soovib rääkida, siis piisab lihtsalt vaiksest kohalolust, mis aitab vestluspartneril tema enda tunnetes ja môtetes selgust saada ja ise vajalike järeldusteni jõuda. Näiteks kui sa hüppad ärritunud inimesele peale: “Mis juhtus?”, siis see võib ärritust suurendada, sest võibolla ei tea ta ise ka, mis juhtus. Parem on uurida läbi tunde, mis on vallanud. Selle asemel proovi: “Ma näen, et miski vaevab sind.” Kui ma tunnen, et mu tunnet aktsepteeritakse, on mul lihtsam rääkida ja lahendusi leida. Suurepärane on sellist kuulamist kasutada meeskonnas omavaheliste konfliktide ärahoidmiseks. Lahustame ärrituse, siis ollakse valmis vastu võtma ja siis saame juba täielikku kuulamist kasutada koos dialoogiga.

Enamik koosolekuid, müügi- ja teenindussituatsioone, juhi ja meeskonna vahelised suhted mööduvad meil tihti sellises allalaadivas kuulamises ehk ma kuulan nagu “google otsing” – otsin infot, mis samastuks minuga, mida ma juba tean, otsin võimalust igal hetkel jutt üle võtta. Segan ja annan ohtralt “head nõu”. See ei aita vestluspartnerit edasi, sest me tegelikult ei mõista teda.

Kui meis on arenenud empaatia ja suuname selle suhtlusesse, siis see muudab minu kui kuulaja taju. Unustan enda ja näen maailma läbi vestluspartneri silmade, mõistes ta emotsioone, kogemusi ja tundeid. Oluline on ka see, et ma mõistan teist inimest, aga see ei tähenda, et ma olen kuulduga nõus. Ma aktsepteerin teist sellisena nagu ta sellel hetkel on. See aitab luua emotsionaalset, usalduslikku suhet ja on ideaalne kuulamise võimalus müügis, teeninduses, juhtimises.

Siit samm edasi on juba lahendust loov kuulamine. Siin tekib sügav usaldussuhe. Vestluse lõpus saame aru, et me pole enam samas olekus, kes olime vestlust alustades. Selline lahendust loov kuulamine on ideaalne suhe coachiga, teraapias ja looks suurt väärtust ka juhtimisse.

Alati ei pea ega saagi olla täielikus kuulamises. Meil on päeva jooksul palju erinevaid olukordi. Hea kui märkad ja alguses püüad lihtsalt aru saada, millisest kuulamisest mingis olukorras kõige enam kasu oleks. Mis sul segab kuulamist – on see sinu eelarvamus, soovid sa oma lahendusi välja pakkuda, sind tegelikult ei huvita või oled kimpus oma mõtete vaigistamisega? Seda kõike saab arendada märkamise, kohalolu ja vestluspartneri väärtustamisega. Ja siis on võimalik, et kuulamisest saab hoopis kergus, mis loob uusi võimalusi ja on sulle abiks elu erinevates valdkondades.