Mida kriisi ajal peab juht silmas pidama?

Sel ajal kerkib palju küsimusi, mis puudutab inimeste tulevikku. Põhiküsimus on enamasti seotud turvalisuse ja lähitulevikuga: mis minust või meist saab? Kas me oleme ohus?

Kriisi ajal tuleks kasutusele võtta kõik head ja harjumuspärased infovahetuse viisid, et vastatud küsimused ja arutatud teemad jõuaksid igaüheni. Infonälja rahuldamiseks peaks kõigiga tihedalt suhtlema ka otsene juht. Kui juht vastab stiilis „ma ise ka ei tea midagi“, „ma pole ka ise oma saatuses kindel”, siis süvendab see rahulolematust ja juhi võimalused protsessi edaspidi kindlakäeliselt juhtida vähenevad oluliselt.

Keskastme juhi positsioon kriisiolukorras on komplitseeritumgi kui tippjuhi oma. Ta vastutab töö laabumise eest ja peab mööndusteta nõudma tulemuslikku tööd. Teiselt poolt on ta emotsionaalselt oma inimestega seotud. Töötajaid paremini tundes ja tundeid mõistes tahaks ta pehmendada neile esitatavat infot ja nõudmisi.

•Leitakse, et kriisi ajal tuleb kriisist rääkida kui peateemast, kõik muu on teisejärguline ja ebaoluline. Kui mõni töötaja soovib rääkida näiteks puhkusest, vaadatakse talle viltu.

Kriisid on möödapääsmatud, seepärast tasub kriisi ennetades mõelda, kuivõrd võiksid ettevõtte suhted ja suhtlemisviisid olla kriisi ajal ohus. Näiteks organisatsiooni eduka väljumise kriisist võib seada suure küsimärgi alla aktiivne opositsioon või inimesed, kes õhutavad negatiivseid emotsioone. Neid inimesi on raske juhtida.

Seega tuleb suhete juhtimisega tegeleda ennetavalt, et kriisi puhul oleks tagala kindlustatud, või vähemalt juhitav.

Põhjalikumalt vaata kriisijuhtimist Juhi teabevarast.