• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,25%7 654,93
  • DOW 300,23%53 401,78
  • Nasdaq −0,57%26 030,91
  • FTSE 1000,34%10 853,65
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,74
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,25%7 654,93
  • DOW 300,23%53 401,78
  • Nasdaq −0,57%26 030,91
  • FTSE 1000,34%10 853,65
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,74
Äripäev reastas Tallinna börsiettevõtted nende aktsia viimase kahe aasta tootluse ja dividendimaksete suuruse põhjal.
Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp
  • Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp
  • Foto: Andres Haabu
Edukaimaks osutus Tallinna Kaubamaja, samas kui volatiilseimaks võib pidada Arco Vara aktsiat. Lühiajaliselt võivad aktsiahinnad Tallinna börsil kõikuda väga laias ulatuses. Näiteks on üheks volatiilsemaks ettevõtteks Tarmo Silla juhitav Arco Vara, mille aktsia kukkus 2014. aastal 29,83 protsendi võrra, kuid läbis möödunud aastal 38,89protsendilise tõusu. Pikaajalisi investoreid huvitab eelkõige börsiettevõtete aktsiate tootlus pikema perioodid vältel.
Nii võtsimegi aluseks ajavahemiku 1. mai 2014 kuni 30. aprill 2016. Sel perioodil saavutas kõige suurema tootluse Raul Puusepa juhitav Tallinna Kaubamaja, mille aktsia väärtus tõusis 37,2 protsendi võrra. Suurem osa tõusust saavutati viimase aasta jooksul, mil väärtpaberi maksumus jäi 32,16 protsendiga plussi. Aprilli lõpus oli ettevõtte aktsia hind 6,86 eurot.
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp arvas, et aktsia hinna tõus põhineb suuresti ettevõtte eelmise aasta suurematel kordaminekutel. „Lisaks positiivsetele majandustulemustele on üheks õnnestumiseks Viimsi keskuse valmimine ning samuti Selveri e-poe avamine, mis on oluline verstapost jaekaubanduse arengus,“ loetles ta firma saavutusi. „Selle aasta alguses oleme edukalt avanud ka Kaubamaja e-poe,“ viitas ta edu võimalikule jätkumisele.
Kehvasti on läinud ka Meelis Milderil ning Baltikal, mille aktsia kukkus 30,71 protsenti, ning Skanol, mille turuväärtus on Martin Kalle juhtimise all kahanenud 24,63 protsendi võrra.
Milder tunnistab, et Baltika eelmise aasta majandustulemus oli kehv, kuid tema sõnul on ettevõte sellest õppinud. „Nii minu kui ka kõikide Baltika inimeste suurimaks õnnestumiseks möödunud aastal pean asjaolu, et kasutasime keerulisi aegu mitme järelduse tegemiseks ning võtsime vastu olulisi otsuseid, samuti parandasime ärimudelit,“ viitas ta sellele, et tulevik peaks olema helgem. „Nii meie eelmise aasta lõpus kui ka selle aasta alguses tehtud otsused ning viimase aja majandustulemused annavad lootust, et tulemused paranevad,“ oli Milder optimistlik ja lisas et esimese kvartalis on kahjum ligi kaks korda vähenenud ning see on viimase üheksa aasta väikseimal tasemel. Samuti on Milder rahul ettevõttesisese töökeskkonnaga. „See, et Baltika valiti eelmisel aastal 20 ihaldusväärseima tööandja hulka, teeb mind juhina uhkeks,“ ütles ta.
Aktsia tüürib vales suunas
Mõnevõrra üllatuslikult langes möödunud aastal 5 protsendi võrra Harju Elektri aktsia. See tuleneb ettevõtte juhi Andres Allikmäe sõnul sellest, et Tallinna börsil ei peegelda aktsia hind ettevõtte majandustulemusi, juhtimisotsuseid ega tegelikku edukust. „Turg ja investeerimisotsused elavad mingit oma elu,“ rääkis ta.
Allikmäe sõnul mõjutavad turgu spekuleerivad lähenemised. Samuti võib turuosalistel olla arusaamatuid huvisid. „Kui Harju Elekter teeb ühe oma ajaloo parima aasta ja aktsia hind ikka langeb, samas kui firma x saab miljoneid eurosid kahjumit ning sellele reageerib tema aktsia tõusuga, siis on pildil midagi väga valesti,“ selgitas Allikmäe.
Ettevõtte juhi sõnul on Harju Elektri suurimad viimase aja õnnestumised olnud Soome kompleksalajaamade valmistaja Finnkumu ülevõtmine ning osaluse suurendamine energiafirma Leedu tütarfirmas UAB Rigas. „Lisaks oleme omandanud strateegilise osaluse start-up-ettevõttes Skeleton ja avanud Allika tööstuspargi Saue vallas,“ lisas ta näiteid selle kohta, et ettevõte on hoolimata aktsia väärtuse langusest viimasel ajal edukas olnud.
Suurim dividenditootlus Tallinkil
Parim aktsia kohta saadav dividend on sel aastal Tallinkil. Ettevõtte dividenditootlus on 9,1 protsenti ehk 9 senti aktsia kohta. Tallinkile järgneb üllatuslikult Jarek Särgava juhitav Silvano Fashion Group, kes maksab aktsia kohta dividende 15 senti tootlusega 8,87 protsenti. Aktsiate tootlikkust vaadates paikneb ettevõte Tallinna börsil aga alles kümnendal kohal ning tootlikkus kahanes möödunud kahe aasta jooksul pea 18 protsenti.
Äripäeva investorite edetabelis parima 50 hulka mahtunud väikeinvestori Toomas Taube sõnul tuleneb Tallinki otsus investeerimisvajaduse puudumisest. „Kui peaks tekkima vajadus investeerida, siis on see nagunii midagi nii suurt, et kasumist ei piisa ja raha tuleks mujalt otsida,“ arvas ta.
Suurima dividenditootlusega ettevõtete esikolmikusse mahub veel 7,56 protsendiga ootuspäraselt Tallinna Kaubamaja, kes maksab iga aktsia kohta välja 52 senti. Taube sõnul on Kaubamaja dividendide jaotamise poliitika väga mõistlik. „Jaotati välja küll viimase aasta kasum, kuid varasematest aastatest jäi seda bilanssi ka alles,“ viitas ta sellele, et ettevõtte jätkusuutlikkus on selliste dividendimaksete juures tagatud. Ta avaldas lootust, et ka Tallink järgib dividendi väljamaksmisel sarnaseid põhimõtteid. Dividenditulu poolest jäävad viimase kolme hulka aga Harju Elekter, Ekspress Grupp ja Arco Vara, mille tootlus on vastavalt 4,51, 3,1 ja 0,9 protsenti.
Vähe analüüsi
Mitme börsifirma juhi hinnangul peaks investorid firmade hindamisel vaatama numbritest sügavamale, sest tänapäeval pole aktsia hinna kõikumine ettevõtte tegeliku olukorraga seotud ning juhtimisotsuste mõju kajastub väärtpaberiturul alles pikema aja jooksul.
Hea näide on Tallinna börsi ettevõte Harju Elekter, mille tulemused olid firma juhi sõnul ühed ajaloo parimad, kuid sellegipoolest langes aktsia aastaga 5 protsenti. Ettevõtte juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul pole aktsia hinnal ning firma juhi tehtud otsustel väga tugevat seost. „Mida aeg edasi, seda enam ma veendun, et Eesti investorid eemalduvad reaalmaailmast,“ ütles Allikmäe. Tema sõnul keskendutakse tänapäeval liiga palju ainult arvulistele näitajatele. „Excel on investoritele püha, otsitakse suhtarve ja tootlust ega vaadata firmade jätkusuutlikkust ning majandustausta. Minu jaoks on üllatav, et paljude arusaam mahub ühte hetke ja väikesesse tabelisse,“ oli ta kriitiline.
Allikmäe sõnul võiks Eesti investorid end börsifirmade tegevuse alustega paremini kurssi viia. „Tihtipeale hinnatakse ettevõtet, seejuures aru saamata, millega see tegeleb, mis on tema tulevikuplaan ja millises keskkonnas ning turusituatsioonis ta tegutseb,“ rääkis Harju Elektri juht. „Minu jaoks on ideaalne investor see, kes saab aru, millega Harju Elekter tegeleb, ja oskab küsida minu käest asjakohaseid, kui mitte lausa professionaalseid küsimusi,“ ütles Allikmäe.
Ühe volatiilsema aktsiaga Arco Vara juhatuse esimees Tarmo Sild arvas samuti, et ettevõtte tegeliku olukorraga tutvumine nõuab palju süvenemist. „Investorid jälgivad ennekõike aktsia hinda ehk seda, mida teised investorid arvavad,“ rääkis ta. „See, kes rohkem süveneb, jälgib ka ettevõtte enda käekäiku ja püüab ära arvata, mis suunas selle tegevus ning teiste investorite arvamus ettevõttest tulevikus liigub,“ viitas Sild sellele, et firma käekäiku on võimalik ka põhjalikumalt hinnata.
Börsifirmade TOP
13 fotot
  • Börsifirmade TOP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
KIK avab taotlusvooru kaugkütte soojustorustike uuendamiseks
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele