Meeleheitel Baltika trikitab bilansiga

Aastaid väärtust kaotanud Baltika, mis toodab näiteks brändi Monton, teatas reedel, et omakapitali suurus ei vasta enam äriseadustikus nõutule ja lisaks vajab ettevõte raha, et oma lähiaastate plaanid ellu viia.

"Kui kümme aastat on olnud langus, on seal midagi totaalselt valesti. Nõukogu jälle leiab, et kaasata uut raha juurde – see on väga odav lahendus," ütles Baltika aktsionär Tarmo Kõiv.

Ei ole teada, mis tingimustel uusi aktsiaid emiteeritakse, aga pole võimatu variant, kus suuromanikud, näiteks soomlaste KJK fond, omandavad nii enamusosaluse. Praegu kuulub neile ligi 39% Baltikast. Kui osalus tõuseb üle 51%, saab KJK teha teistele aktsionäridele väljaostupakkumise ja Baltika üleni endale. Tema teel seisab E. Miroglio nimeline ettevõte, kellega juba aastaid osaluse pärast võisteldakse ning ka kohut käidud on.

Eesti moetööstuse lipulaev pole kohalikele investoritele ka muidu suuremat rõõmu pakkunud – dividendide jagamise asemel küsitakse ise järjekindlalt raha. Ärisid tõmmatakse aina koomale, sealjuures põhjendatakse iga kvartal ebaedu peamiselt halva ilmaga. Aktsia on viimase kümnendi jooksul sisuliselt väärtusetuks muutnud.

Sealjuures ei saa bilanssi vaadates öelda, et tegu oleks katastroofilise ettevõttega, kaugel sellest. Moekontserni varade maht ulatus aasta lõpu seisuga 17 miljoni euroni, kohustused seevastu 15 miljoni euroni. Kõige suurema osa kohustustest moodustavad ligi 8 miljoniga lühiajalised võlakohustused, olulises osas on need KJK-le antud võlakirjad, mille lunastustähtaeg hakkab kätte jõudma.

2018. aasta 3,1miljonilise kahjumi põhjuseks nimetas ettevõtte juht Meelis Milder moeäri tegevuskeskkonna muutumist. Müük vähenes, frantsiisipartneritel läks halvasti. "Peame keskenduma äriprotsesside lihtsustamisele ning tegevuskulude järsule vähendamisele,” lisas ta.

Hädade kiuste püsib kontserni müügitulu juba aastaid ülalpool 40 miljoni euro piiri, kuigi kahaneb. Samas on brutomarginaal 50% juures.

Baltika aktsia suurt hinnalangust võib põhjendada sellega, et juba terve aastakümne vältel räägib Milder suurest ümbersünniplaanist, mille viimane versioon avaldati möödunud kevadel, aga eriliste tulemusteni ei jõuta. Praktiliste sammude – näiteks raha kaasamine võlakirjaprogrammide näol – kõige nähtavam tulemus on paraku vaid olulise osaluse ümbermängimine ja suuromanike osaluse suurenemine. Oma osalust Baltikas ongi kõige enam suurendanud suuromanikud.

Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF on kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid ja laenata Baltikale 3 miljonit eurot lühiajaliselt, mis makstakse tagasi 2019. aasta augustis. Kuna Baltika juhtimisse kaasatakse 22. märtsist uus liige, siis kas on loota uusi tuuli ja muutusi firma arengus?

Uue juhatuse liikme Mae Hanseni ülesandeks on 2019.–2020. aasta tegevusplaani ellu viia. Baltika juhatuse liikmetena jätkavad Meelis Milder ja Maigi Pärnik-Pernik.

Investor Tarmo Kõiv, kellele kuulub 150 000 Baltika aktsiat, rääkis, et talle tuli reedene Baltika teade ootamatult. "Kõlab uskumatult, et nad ei suuda oma asjadega välja tulla. Justkui nagu võiks kõik hästi olla, nagu (tuntud rootslasest väikeinvestor – toim) Stefan Andersson kirjutab ühes foorumis, töötavad nad 50protsendilise marginaaliga. Kas nad tõesti ei oska majandada? Ma ei tea, kas Meelis Milderi hoidmine on ikka päris õige tegu. Äkki peaks välja vahetama, annaks suurema võimaluse asjadega väljatulekuks kui praegu," rääkis Kõiv.

"Kui vana juht on 1990ndate algusest paigas olnud, ei pruugi ta oma vigu näha," arvas Kõiv.

"Maru naljakas, mis omakapitali väärtuseks alles jääb. Kui 5 miljonit juurde kaasata, mis väärtus olemasolevatele jääb," arutles Kõiv.

Kas ta ise ostaks nüüd Baltika aktsiaid? "Ei julge seisukohta võtta. Kui osaluse suurendamine teistpidi ära nullitakse, siis mis mõte sellel asjal on. Heategevusega ei saa ju tegeleda. Meil on turu peal väga palju teisi ettevõtteid, mis maksavad dividende. Baltika on ka kunagi natukene dividendi maksnud... Kui kümme aastat on olnud langus, on seal midagi totaalselt valesti. Nõukogu jälle leiab, et kaasata uut raha juurde – see on väga odav lahendus. Võetakse üks juhatuse liige juurde, tundub, et pigem tekib kulusid juurde. Ma ei tea temast midagi," tõdes Kõiv.

Kõivu meelest oleks Baltika juhtimisse vaja "nooremat verd". "Ma kunagi olen Milderit väga austanud, aga kui kogu ülejäänud turg on kümme aastat tõusnud ja Baltika kümme aastat langenud... "

Ometi on vähemalt Soome investorid Baltikat usaldanud. "Midagi peab seal taga olema. Muidugi ma tahaks loota, et see fond ei tambi raha kaasamisega aktsia hinda alla, nulli, ja ei vii börsilt minema olematu hinnaga. Ma loodan, et see ei lähe läbi. Oleks kole, kui aktsionäride nii tehtaks," leidis Kõiv.

Baltika uue kollektsiooniga on Kõiv rahul. "Käisin ise ka eile poes, näiteks Tartu Kaubamajas oli väga ilusti esitletud, 8minutilise poekülastuse ajal oli 3 ostu. Samas Lõunakeskuses oli kollektsioon nagu peidus, oleks võinud olla rohkem välja toodud, kuskil nurga taga, kamoon. Ja mingid odavad püksid sinna ette visatud.

Kõiv ootab enda sõnul järgmist neljapäeva, kui Baltika saadab laiali aktsionäride üldkoosolekule esitatavate otsuste eelnõud. "On oodata mingit plaani, pärast seda selgub, kas olemasolevad aktsionärid võivad asja korstnasse kirjutada või on ikkagi lootust," tõdes ta. "Selge see, et kui aktsia väärtus on langenud 98%, oleks päris äge osta," naeris investor.

Eelmise aasta suvel tehti uus bränd Verenni, mis pidi koondama multibrändipoed ja e-poe ning neelama Mosaici ja Bastioni kaubamärgid. Planeeriti arendada e-äri ning leida uusi sihtturge.

Selle aasta alguses tõmbas Baltika koomale ärid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, kuna majandusliku ja poliitilise olukorra tõttu on ei ole sealt kasvu loota. Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade ketis võeti Montoni kollektsioon müügist maha.

Reedese kauplemispäeva alguses kukkus Baltika aktsia 13%, 11 sendi peale, kuid taastus hiljem pisut. Ettevõtte turuväärtus, mis hiilgeaegadel ulatus 167 miljonini, on katastroofilisel määral vähenenud. Üle 33 korda kukkununa on Baltika turuväärtus praegu alla 5 miljoni euro.