Peeter Pärteli rikkuse valem: laenuga kinnisvarasse

Pärteli sõnul õppis ta “Cashflow’d” mängides, kuidas laenuraha kasutada ning seda enda huvides võimalikult efektiivselt tööle panna. „Nii tegin 2004. aastal oma esimese kinnisvaratehingu, kasutades selleks kahe aasta õppelaenu ja eluasemelaenu ning puuduoleva summa laenasin sugulastelt,“ rääkis ta kinnisvarasektorisse jõudmisest. „Üürisin soetatud pinna välja ning pärast igasugu makse ja kohustusi jäi mulle iga kuu ka 1000 krooni kätte ja uskuge, see on ühe esimese kursuse tudengi jaoks väga suur summa,“ kirjeldas Pärtel oma tudengiaja saavutusi.

Soetatud 2toaline hruštšovka tüüpi korter Tallinnas Sikupilli kvartalis õnnestus Pärtelil 2007. aastal ehk kriisieelsetel buumiaegadel kahekordse hinnaga maha müüa. See võimaldas laenud tagasi maksta ning ülejäänud raha enda koolitamisesse investeerida. „Kui kaastudengid läksid nädalavahetuseks kuhugi peole, siis mina lendasin reedel USAsse, osalesin laupäeval ja pühapäeval kinnisvarakoolitustel ning olin teisipäeval tagasi,“ selgitas Pärtel.

Tema sõnul tegi ta seda korduvalt, sest ühekordsel koolitusel osalemisel ei näe ta mõtet. „Kui olin viis aastat erinevaid koolitusi külastanud, alles siis tekkis tunne, et neid asju ma juba tean ja jagan,“ lisas ta.

Uuesti jõudis Pärtel kinnisvaraärisse 2010. aastal, mil korterite hinnad olid majanduskriisi tõttu kukkunud. Seekord soetas ta korteri koos abikaasaga. „Temal oli palgatöö, mis võimaldas taas eluasemelaenu saada,“ kirjeldas Pärtel uut algust. „Samal ajal ostsin ka teise korteri, kasutades laene eraisikutelt, ning seejärel 2011. aastal veel mitu korterit, sinna hulka kuulus ka õega koos ostetud 6toaline elamispind, mida hakkasime tubade kaupa välja üürima,“ lisas ta.

Oravarattast väljas

Pärtel on veendumusel, et finantsvabadust paari väikese korteriga ei saavuta. Seetõttu on ta aja jooksul soetanud kokku 25 pinda, mida nüüd välja üürib. „Näiteks 2014. aastal ostsin kaks uut korterit, kuhu sai teha ehitada 7 tuba, samal ajal said kõik selleks ajaks soetatud neli kahetoalist korterit maha müüdud,“ ütles ta. „Ost oli sellepärast huvitav, et leppisin omanikega kokku, et osa raha saavad nad kohe, ülejäänu aga aasta pärast, kui olen suutnud remondi ära teha,“ selgitas Pärtel.

Kui remont tehtud, maksis Pärtel sellele kulunud summad kahetoaliste korterite müügist saadud rahast ning korterite ostuga võlgu jäädud summa pankadest saadud laenurahast.