Kasv kinni, raha ripakil

Võlakirjadest saadavat raha saab omakorda edukalt kasutada ettevõtte kasvu rahastamiseks. Kui praegu emiteerivad võlakirju tarbimislaenu pakkujad või kinnisvaraarendajad, siis sobiks see edukalt ka tootmisettevõtete laienemiseks. Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe sõnul võlakiri pangalaenuga ei võistle, kuna see on kallim. Küll aga saab seda edukalt kasutada müügikasvu rahastamiseks.

"Niisugused kasvuprojektid on näiteks ärimahtude kasvatamine, uue investeeringu tegemine, uute turgude hõlvamine või toodete turule toomine ja teiste ettevõtete ülevõtmise finantseerimine," loetles Tammemäe, kes on juba aastaid osalenud nõustajana kümnetel emissioonidel. Lisaks saavad firmad märksa paindlikumalt kujundada olulisi võlakirjade tingimusi ning kauplemine järelturul loob võimaluse paindlikumaks finantsjuhtimiseks.

Võlakirjade emiteerimise kasuks räägib ka soodne ajastus. Praegune madalate intressimäärade keskkond pakub selleks häid võimalusi. "Tekkinud on uus investorkond, jõukad eraisikud ja ettevõtjad, kes otsivad rahapaigutus- ja investeerimisvõimalusi," märkis Tammemäe, lisades, et ka institutsionaalsed investorid, nagu pensionifondid, ootavad suuremaid investeerimisreitinguga võlakirja emissioone.

Eeskujuks riigiettevõtted

Nõnda kerkib päevakorrale küsimus, kuidas olukorda parandada ning eraisikute ja fondide raha ettevõtete kasvuvajadustega kokku viia. Esmalt tõmbaksid spetsialistide sõnul investorite tähelepanu esimesed börsil noteeritud ja avalikud emissioonid. Neist saaksid omakorda enesekindlust juurde ettevõtted. Tammemäe arvates annaksid kohalikul turul hea impulsi ka riigi ja riigifirmade võlakirjad. Siin võiks pakkuda ka Läti ja Leedu riigi ning Euroopa kvaliteetvõlakirju. "Kohalikud institutsionaalsed investorid vajavad suuri, vähemalt 10 miljoni euroseid emisiooni mahte, likviidsust ja võlakirjadele reitingut. Eraisikutest väikeinvestoritele on vaja tuntud nimega, majanduslikult tugevaid emitente," loetles Tammemäe.

Rahandusministeerium on hiljuti kinnitanud, et Eesti riik võlakirjade emiteerimist erinevalt ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidest vajalikuks ei pea, kuna eelarve on meil mõne aasta pärast nagunii ülejäägis. Kui veel kümme aastat tagasi sai kohalik investor osta Eestis näiteks Tallinna Sadama võlakirju, siis praegu riigiettevõtteid enam võlakirjaemissioonide nimekirjas ei leia. Elering ja Eesti Energia on küll hiljuti võlakirju välja lasknud, kuid seda kapitaliturgudel väljaspool Eestit. 2012. aastal kaasas Eesti Energia Londoni börsil 300 miljonit eurot, millele mullu lisandus veel 100 miljoni eurone emissioon.

Eesti Energia kommunikatsioonijuht Reilika Ilp põhjendas võlakirjadega rahvusvahelisele turule kolimist sellega, et nõnda saab kaasata raha võimalikult laialt investorite ringilt. See tähendab tema sõnul üldjuhul ka soodsaimat tulemust ettevõtte jaoks.

Ilp rõhutas, et kuigi Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil, siis on võimalik ka Balti riikide investoritel võlakirjaemissioonides osaleda. Viimastes võlakirjaemissioonides olevatki Eesti pensionifondid olnud vägagi aktiivsed. Lähiajal energiafirmal uusi emissioone plaanis pole.