- OMX Baltic0,2%307,73
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,14%2 100,67
- OMX Vilnius0,53%1 447,32
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 1000,41%10 406,15
- Nikkei 2251,55%72 353,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,37
- OMX Baltic0,2%307,73
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,14%2 100,67
- OMX Vilnius0,53%1 447,32
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 1000,41%10 406,15
- Nikkei 2251,55%72 353,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investeerimine on elustiil
Säästmine ja investeerimine on nagu suitsetamisest loobumine või kaalujälgimine, mille saavutamiseks aitab ponnistamisest enam elustiili muutmine, kirjutab ajakirjanik Juhan Lang.
Kui dieet võib aidata lühiajaliselt paarist lisakilost lahti saada, on tung süüa hiljem samavõrra suurem. Jättes päevas paar sigaretti vahele, kulub hiljem „kangelasteo“ kompenseerimiseks enamgi, kui algselt tervise heaks säästeti.
Samamoodi on lugu rahaga. Täna suure vaevaga kõrvale pandud euro kipub homme kaduma seda kiiremini, kui elustiil ei muutu. Säästmis- ja investeerimiseharjumuse puudumine on täpselt samasugune pahe, nagu liigsöömine - kasutu ja kole komme, mis enda sandistamise kõrval ei paku rõõmu ka ümbritsevatele.
Suures plaanis polegi vahet, kas kuupalk on 500 või 5000 eurot, kui alustada iga järgmist kuud jälle nullist. Puuduvat jalga ei ravi kosmeetikaga ja lennukikütus ei aita Moskvitšil õhku tõusta. Fakt, et hinnanguliselt 60% Eesti töötajatest ei suuda igakuiselt sentigi säästa, kõneleb sama keelt. Pakun aga, et enamiku nende palk ei jää palju alla keskmisele palgale, küsimus on suhtumises.
Soomes või mujal ennast ohverdades saavutatud keskmisest kordades kõrgem palganumber, aga ka pärandus või lotovõit, on elustiili muutmata nagu maovähendusoperatsioon või nikotiiniplaaster– tagab lühiajaliselt edu, aga ei paranda vea põhjustanud süsteemi.
Lood Tallinna börsi edukamatest investoritest tõestavad, et vara säilitamiseks ja kasvatamiseks ei pea olema börsihai ega rapsima ülikõrge tootluse nimel. Aitab, kui säästa kas või palgatöö kõrvalt teatud summa ning paigutada see stabiilsesse ja ennast tõestanud dividendiaktsiasse.
Rahagi võib olla küll rikkuse säilitamiseks halvim varaklass, ent oluliselt halvem on see varaklass kellegi teise näppude vahel. Pangakontol lebavat raha pureb inflatsioon oluliselt aeglasemalt, kui seda hävitavad krediidiintress, autoliising või uue teleri järelmaks.
Juba mõnda aega ei pea grammigi vett ka argument, et surm võtab enne pensioniikka jõudmist niikuinii kõik ära. Mis seal enam säästa või investeerida! Mis võiks olla kurvem 80aastasest tervise ja elujõu juures taadist, kes peab reisimiseks väikelaenu võtma. Olgugi, et aastakümneid varem tehtud otsus iga kuu kas või väike osa palgast säästa ja hiljem investeerida oleks teinud temast jõuka mehe.
Kui inflatsioon maha arvata, on viimase saja aasta jooksul hästihajutatud globaalne portfell pakkunud iga-aastaselt 6,9% tootlust. Maailma suurima, USA börsi keskmine aastatootlus on samal ajal olnud 6,3%. Tõsi, mineviku tootlused ei garanteeri rahasadu tulevikus. Millegipärast ei ole see tõdemus takistanud Warren Buffettit ega George Sorost.
Korrektsioon tuleb ja tuleb ka korralik börsikrahh. Selles pole kahtlustki. Vaevalt kohtan aga 40 aasta pärast Savisaare kartulisabas investorit, kes sõltumata teenistusest kümnendiku palgast kuus kõrvale pani. Kaotada pole tal seejuures midagi. Investeerimisriske ajaliselt, varaklassiti ja regiooniti hajutades on raske näha mustemat stsenaariumit, kui ametlike pensionifondide tänane tootlus.
Autor: Peep Talimaa, Juhan Lang
Seotud lood
Viimase sajandi kõige sandimal ajahetkel USA või Austraalia aktsiatesse tehtud investeering on algse summa 50 aasta lõikes enam kui kaheksakordistanud.
Raha kahekordistamine võib investoritele olla eesmärk omaette, kuid kiire rahaga käib alati kaasas suur risk. Õnneks pole rahahulga kahekordistamine portfellis midagi võimatut, kui vältida impulsiivseid investeerimisvigu.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele