- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,51%7 714,94
- DOW 300,17%53 553,43
- Nasdaq 1,14%26 428,26
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,51%7 714,94
- DOW 300,17%53 553,43
- Nasdaq 1,14%26 428,26
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik võiks tarkvara hankida teenusena
Kõiki IKTga seotud teenuseid, mida me Eestis kasutame, ei pea riik sugugi enesele ostma ega iga riigi- või kohaliku asutuse keldris serveris hoidma, kirjutab Upsteem.com asutaja ja juht Karl Laas.
Riigiametites võiks kasutada tarkvara teenusena ning võimas innovatsioonimootor oleks, kui riik oskaks selliseid teenuseid osta.
Eesti kui e-riik on loonud enesele palju lahendusi, mis on omased ainult meile. Meie kui riigi edulugu on selliste lahendustega seotud. Need asjad on „meie omad“ - nagu ID-kaart, x-tee või elektroonilised valimised. Neid asju hoiame kõik koos korras ja hooldame meie ühistest vahenditest.
Tavapäraselt ostab riik enesele asju kas mõne tarkvaratootja litsentside näol või tellib valmistoote loomise vastavalt oma soovidele. Loodud lahendused jäävad riigile ning neid asutakse haldama ja hooldama, kulutades selleks maksumaksja raha.Tänapäeval levib aga järjest enam erinevaid tarkvara kasutamise ja ostmise mudeleid. Pilve on kolinud isegi Microsoft - kogu kontoritarkvara paketti on võimalik kasutada pilvepõhiselt.
Tarkvaratootjad, kes on loonud mõnes spetsiifilises valdkonnas oma lahendusi, kolivad samuti järjest rohkem internetti ja pilve peale. Tarkvara pakutakse teenusena, mida saab pidevalt internetis kasutada.
Teenuse osutajale annab selline lahendus võimaluse jõuda pea piiramatu arvu potentsiaalsete klientideni ning samal ajal on võimalus pakkuda oma tootele professionaalset kasutajatuge. Arendaja jaoks on lisaboonus, et parendused ja täiendused tarkvaras jõuavad kohe kõikide klientideni. Teenuse mudeli alusel pakutavasse tootesse ühinevad sadade klientide unistused kvaliteetsest ja parimal praktikal põhinevast lahendusest.
Teenusepõhist tarkvara on enamasti odavam kasutada kui n-ö majasisest lahendust, kuna ära jäävad tarkvara haldamisega ning tihti ka kasutajatoe ja koolitusega seotud mured ja kulud. Selge on ka see, et kogu investeeringut ei ole tarvis korraga teha.
Selliste teenuste hankimine on aga riigisektoris raskendatud. Tekib terve rida esmapilgul kaelamurdvaid küsimusi. Näiteks kelle omad on andmed, kas neid saab tagasi jne. Enamik selliseid küsimusi on aga lahendatavad kas auditeerimiste või garantiide abil. Kõige tavalisemal juhul on hirmul suured silmad.
Teenuse osutamise mudeli alusel lahenduste kasutamine Eesti riigisektoris on üldjuhul raskendatud, kuna me ei ole hankemenetluse raames harjunud mõtlema võimalusele tarkvara rentida.
Innovatsioon on uus viis asju teha. Uuendus. Ettevõtjad ootavad Eesti riigilt ka selles vallas samme, et riik oleks kodumaistele ettevõtjatele partneriks. Mitte ainult nendele ettevõtetele, kes müüvad riigile programmeerimise tagumiktunde.
Meile meeldib rääkida spinn-off´idest ja start-up´idest. Olgu start-up´i puhul tegemist kas või spinn-off´iga, käib start-up´i juurde toote loomine. Start-up´id on tootekeskesed ning orienteeritud selle müügile globaalsel turul. Hea on aga kodust algust teha. Eesti riik toetab start-up´e läbi EASi meetmete. Põhiline küsimus meetmetoetuste saamisel on aga turustuses – kuidas ja kellele te müüte. Otsemüügis on aga esimene küsimus alati, kellele te olete juba müünud.
Olgem siis uuenduslikud ja mõelgem välja hankemehhanismid ka meie oma (teenusepõhistele) toodetele. Me säästame nii raha ja aitame ka kodumaiseid ettevõtteid välisturule. Miks näiteks ei võiks Eesti sõjavägi mõõta kõiki sõdurpoisse Fits-me proovikabiinis jne. Kokkuvõttes on nii võimalik luua kohapeal uusi tooteid ja tuua Eestisse raha juurde.
Seotud lood
Eesti riik on kindlasti valmis teatud olukordades kaaluma IKT valdkonnas teenuse hankimist toote ostmise asemel, kui see on majanduslikult põhjendatud või parandab oluliselt riigi toimimist, kirjutab majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele