Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik kaalub IKT-lahendusi tellides kõiki riske
Eesti riik on kindlasti valmis teatud olukordades kaaluma IKT valdkonnas teenuse hankimist toote ostmise asemel, kui see on majanduslikult põhjendatud või parandab oluliselt riigi toimimist, kirjutab majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe.
Kogu maailm on liikumas pilve, üha kõvema häälega räägitakse toote ostmise asemel teenuse ostmisest. Praegu on Eestiski käimas riigi infrastruktuuri halduse konsolideerimine. Sünnib riigi pilv, mis koosneb riigi opereeritavatest andmekeskustest, erasektorist sisseostetavatest teenustest ning andmesaatkondadest, mis luuakse meie riigipiiridest väljaspool, et saavutada täiendav turvalisuse tase digitaalse järjepidevuse tagamisel.
Me ei välista teatud juhtudel ka rahvusvaheliste korporatsioonide pilveteenuste kasutamist. Näiteks EASi visitestonia.com portaali opereeritakse juba aastaid amazoni pilves, et tagada turunduskampaaniate aegadeks parem skaleeritavus. Ka Microsofti kontoritarkvara pilveversioonide kasutuselevõtt on ilmselt lähiaastatel kasvamas. Üsna massiliselt hangitakse töövahendeid, kasutades rendi-, mitte väljaostumudeleid.
Erinevate mittedelikaatset infot sisaldavate veebikeskkondade viimine rahvusvahelistesse majutuslahendustesse võib samuti teatud juhtudel mõistlik olla. Lisaks majanduslikule efektiivsusele võimaldab see delegeerida toimepidevuse tagamisega seotud probleemidega tegelemise teenuspartnerile, kelle serveripargid asuvad üle maailma ning suudavad vajadusel pakkuda märkimisväärselt suurt arvutusvõimsust, et tagada keskkonna kättesaadavus ka näiteks rünnete korral.
Samas on riigil palju infosüsteeme, mille puhul rahvusvaheliste teenusepakkujate pilvedesse kolimine pole praegu delikaatsete andmete kaitsmise tõttu võimalik ega mõistlik. Marginaalne rahaline võit lihtsalt ei kaalu üles võimalikku mainekahju juhul, kui nendest pilvedest andmed „tilkuma“ hakkavad.
Keegi meist ei soovi ju lugeda „pommuudist“, et riik viis kodanike terviseandmed üle teenusepakkuja X pilve, säästmaks 10% kulusid, kuid paraku läksid andmed selle teenusepakkuja juurest jalutama ja me ei tea päris täpselt, millisel eesmärgil neid nüüd kasutatakse. Siin on tõepoolest hirmul suured silmad! Seni, kuni ei ole võimalik rahvusvahelisi teenusepakkujaid nõuetekohaselt auditeerida, ei ole riik valmis selliseid riske võtma.
Seotud lood
Kõiki IKTga seotud teenuseid, mida me Eestis kasutame, ei pea riik sugugi enesele ostma ega iga riigi- või kohaliku asutuse keldris serveris hoidma, kirjutab Upsteem.com asutaja ja juht Karl Laas.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele