IRL seadustab teist Eestit

Kui seni on esimese ja teise Eesti mõiste olnud kasutusel pigem metafoorina, siis IRLi maksuidee tõmbab nende vahele selge piiri – 500 eurot. Need, kes maksusoodustusest võidavad, kuuluvad teise Eestisse, ning kõik ülejäänud on esimene Eesti.

Kuigi lühiajaliselt lisab muudatus ligi kolmesajale tuhandele eestlasele kontole mõnikümmend eurot kuus, võib see pikemaajaliselt osutada ühiskonnale hoopis karuteene. Küsimus polegi mitte niivõrd riigieelarves, mis vajab aseallikaid ning suure tõenäosusega kaudselt bumerangina ikkagi madalapalgaliste pihta lööb. Küsimus on põhimõtteline.

Esiteks kinnistab IRLi idee praeguse seisu ning halvab madalapalgaliste soovi olukorrast välja murda, sest sel juhul tuleb hakata makse maksma. Maksuvabastus tekitab n-ö vabatahtliku klaaslae, kus kõrgemale pürgimisel puudub mõte. Teiseks on oht, et üldine ja n-ö päris palgakasv kängub olukorras, kus näiliselt jääb töötajale rohkem raha kätte. Tekib põhjendamatu rahulolu nii tööandjal kui ta töövõtjal. Mis aga peamine, selle tulemusel raiutakse kahe Eesti mõiste sisuliselt seadusesse. See on halb idee.

Mõistlik ja ühtlasi ka solidaarne tee aidata nn teist Eestit, on tõsta maksuvaba miinimumi, millest proportsionaalselt võidab just eelkõige madalapalgaline. Samas jääb ära üdini kahjulik ühiskonna vastandamine.

Pankur Indrek Neivelt on korduvalt  rõhutanud, et miinimumpalgalt tulumaksu tasumine on amoraalne. Kuigi kaalumist väärib hoopis miinimumpalga kui igandi kaotamine sootuks, saab põhimõtteliselt Neiveltiga nõustuda. Summat, millele maksuvabastus kehtib, tuleks suurendada. Paraku näib IRL olevat olemuselt mõistliku ja vaagimist väärt idee ära lörtsinud. Kahju.

On oluline mõista, et maksulangus pole palgatõus. Maksumuudatusega jääb kätte juba välja teenitud summa. Samas jõukust raha ümberjagamisel juurde ei teki. Seda, kuidas pikas plaanis rikkaks saada, IRLi juhtideede hulgast ei leia. See on poliittehnoloogiliselt mõistetav, sest loosungina töötab paremini (sinu oma) „raha kohe kätte“. Debatt, mida erakonnad enne kevadisi valimise pidama peaks, on hoopis teine. Tahaks kuulda, kes ja kus on ettevõtjatest vedurid, kes meie palga ka päriselt kõrgemaks veaks. Ning kas ja kuidas me saame neid aidata. Esialgu kajab vastu vaid vaikus.

Autor: Vilja Kiisler, Harry Tuul