Hiinast võib saada suurim majandus

Alates 2001, mil Hiina liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, on riigi mõju maailmakaubanduses kiiresti kasvanud. Alates eelmisest aastast on Hiina väliskaubandus maailma suurim. Hiinast on saanud maailmas suuruselt teine majandus ning ta võib juba eesoleva kümnendi jooksul jõuda esimeseks, kui suudab kiiret kasvu hoida ja samal ajal majandust reformida.

Arvestades Hiina majanduse suurust ja selle mõju maailmamajanduses, on Eesti kaubavahetus Hiinaga, samuti meie otseinvesteeringud Hiinasse ja Hiinast siia, olnud liiga tagasihoidlikud. Eesti eksportis Hiinasse eelmisel aastal kaupu 99 miljoni euro eest, mis moodustab meie kaupade koguekspordist vaid alla protsendi. Kuigi eksport Hiinasse on 10 aastaga kasvanud üle kolme korra, ei ole selle osakaal meie koguekspordis oluliselt suurenenud. Kõige enam veetakse meilt Hiinasse puidutooteid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis moodustavad aga nende kaubagruppide koguekspordist vaid 1-2%. Ka import Hiinast on viimase kümnendi jooksul üle kolme korra suurenenud ning ulatus möödunud aastal 459 miljoni euroni. See moodustab meie kaupade koguimpordist üle kolme protsendi. Samas on import Hiinast kontsentreeritud valdavalt vaid elektroonika- ja elektriseadmetele, mis moodustavad peaaegu poole kogu Hiinast tulevast impordist.

Aeglustub tasapisi. Kuigi Hiina majanduskasv on viimase seitsme aasta jooksul märgatavalt aeglustunud (2007. aasta 14,2%lt 7,5%le selle aasta teisel kvartali), on see ikka väga tugev. Hiina majandusedu taga on olnud riigi otsene ja jõuline sekkumine. Samas on näha, et valitsusel on eesmärgiks seatud 7,5%list kasvu üha keerulisem hoida ning meie hinnangul Hiina majanduskasv lähiaastatel aeglustub tasapisi.

Juba külma sõja ajal rääkisid Moskva ja Peking strateegilise koostöö vajadusest vastukaaluks USA juhitud transatlantilisele koostööle. Veel praegu on aga Venemaa ja ELi ning USA ja Hiina vaheline kaubandus oluliselt suurem, kui Venemaa ja Hiina vaheline kaubandus. Kuid Venemaa on omapoolsete geopoliitiliste riskide maandamiseks sunnitud otsima ELi kõrval muid turge oma maavarade ekspordile. Selle aasta kevadel Hiinaga sõlmitud gaasitarneleping (mille läbirääkimised kestsid 20 aastat) aitab Venemaal oma maagaasi eksporti mitmekesistada. Lepingu sõlmimisega loodab Venemaa muuhulgas suuremat tuge Hiinalt suhtlemises USA ja ELiga.

Suhted Venega. Hiina majandus on Venemaa omast ligikaudu neli korda suurem ning see on USA majandusega tihedamalt seotud. Arvestades Hiina kiiret majanduskasvu, samal ajal aga Ukraina kriisist tulenevaT Venemaa jäämist isolatsiooni väheneb Venemaa mõju lähiajal maailmamajanduses veelgi, samal ajal kui Hiina oma suureneb.

Juuli keskel BRICSI riikide asutatud alternatiiviga Maailmapangale ja IMFile paigutavad Hiina ja Venemaa maailma majandus- ja finantspoliitikas kindlamini ühte paati ja annavad neile tugevama positsiooni lääneriikide vastu. Muidugi siis, kui need asutused ka reaalselt tööle hakkavad ja efektiivselt tööle jäävad.