Vahest kõige suurema šovinistliku turmtule on enda kaela saanud Urve Palo. Tema sõnavahetused Andrus Ansipiga kostüümide ja lipsude värvi üle on muutunud legendaarseks juba riigikogu saalis.
Pärast majandusministeeriumi etteotsa asumist vaadatakse aga kõiki tema tegemisi läbi maskuliinse kõverpeegli. Nii meedia kui ka kolleegide hoiakud on juba ette kallutatud ja kõiki Urve Palo otsuseid kommenteeritakse nii, et mida sa ühelt naisministrilt ikka oodata oskad. Kuigi peab tõdema, et oma ametiga on ta päris kenasti hakkama saanud. Eriti arvestades asjaolu, et majandusministeerium ei ole kergete killast ja suur hulk ebamugavaid otsuseid vajab tegemist.
Asi läks selgelt üle piiri, kui Urve Palole pandi teletorni teemal suhu sõnu, mida ta kunagi avalikult öelnud ei olnud. (Kuuldavasti oli tegu ühe meediategelasega eravestluses poetatud lausekatkega, mis täiesti kohatult kontekstist välja rebiti ja ära trükiti.) Urve Palo tõestas, et ta on kõvast puust ning andis asja kohtusse, kes talle ka õiguse andis. Piinlik vahejuhtum eesti meedia jaoks igal juhul.
Sama kummastav oli jälgida pärast sotsiaalministri ametisse astumist avalikku arutelu teemal, kas Helmen (Kütt) on naine või mees. Millegipärast ei ole keegi analoogset küsimust esitanud Heliri nime kuuldes. Sotsiaalminister oli päevi meedial hambus ning erilise nauditava muigega nenditi, et näe, ongi tegemist naisega. Uskumatu lugu ja uudisväärtus!
Keit Pentus-Rosimannuse nimi on viimasel ajal kõlanud üksnes samas kontekstis Autorollo nimega. Kohtus teda süüdi ei mõistetud ja las nii olla. Samas on tähelepanuväärne, et pärast kohtuotsust avaldas keskkonnaminister pressiteate, milles ta andis selgelt mõista, et tema pihta suunatud meediarünnaku üheks ajendiks oli see, et tegemist on naisterahvaga. Antud avaldus ei ole küll parima PRi killast, aga ju siis selline tunne ministrile jäi ning ta tundis vajadust seda välja öelda.
Eks selleteemalisi näiteid võiks tuua rohkemgi, aga üks on kindel – Eesti riigis ei ole lihtne olla naisminister. Või naispoliitik. Eelarvamused nõuavad, et hoiaksid oma kaunite silmade all paikneva suuava kinni ning avaksid selle üksnes siis, kui jututeemaks on lapsed või kohvimasin. Vastasel juhul satud mõne kurja olemisega meesministri teravmeelsuste objektiks, millele meedia ja avalikkus pihku itsitades kaasa kiidab.
Taavi Rõivase uue valitsuse ametisse asumisega ilmnes aga veel üks puue, mida ministritele on kohane nina alla hõõruda – nimelt noorus. Stereotüüp nõuab, et peaministri oimukohtades terendaks halli ning päris humoorikas oli jälgida, kuidas parimates aastates mees pidi otsima mõistlikku vastust küsimusele, miks ta nii noor on. Loodan, et mõistliku vastuse annab aeg.
Aga tagasi laste juurde. Seda lugu kirjutades tuli pähe mõte, et tänavu lõpetas põhikooli esimene aastakäik noori, kes on kogu elu elanud Reformierakonna juhtimise all. Sügisel saab täis 15 aastat oravate valitsemisaega Eestis. Päris kenake juubel, peaasi, et asi poliitbürooks kätte ei läheks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reformierakond eesotsas peaminister Taavi Rõivasega on otsustanud määrata uueks välisministriks Keit Pentus-Rosimannuse. Uueks keskkonnaministriks kavatseb ta esitada Mati Raidma.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.