Eesti miljonärid, tegudele!

Seega on täitsa tõsi taga ütlusel, et ameeriklane üle 100 meetri jala ei kõnni. Kuid mis on selle tagamaad ja põhjused?

Henry Ford ja inimväärne palk. Eelmise sajandi alguses, olles üles ehitanud kaasaegse autotööstuse, taipas Henry Ford, et tal ei ole vaja odavaid alampalga eest töötavaid, vaid rahulolevaid ja hästi teenivaid töölisi. Selliseid, kes tulevad hommikul hea meelega tööle, saavad inimväärset palka ja mis peamine – kulutavad sellest palgast osa ka tema toodangu ostmiseks. Nii juhtuski, et Ford T oli maailma esimene rahvaauto. Lisaks sellele muutis Fordi suhtumine oma töölistesse ka maailma ning tegi USAst suurima majanduse nüüd juba sajandiks.

Ford tõstis töölistel palga nii suureks, et nood normaalselt ära elasid, lisaks sellele ka auto suutsid osta, lapsed sööta-koolitada, ringi reisida. See tegi temast tolle aja populaarseima ja hinnatuima tööandja, kelle tehaste väravate taga looklesid tööotsijate järjekorrad. Mainimata ei saa jätta ka tema innovatsiooni, tehaseliini leiutamist, materjalide taaskasutusse võtmist, töötajatele elukohtade ehitamist, odavat toitlustamist ja teisi tolle aja kohta revolutsioonilisi ideid. Pole siis ime, et vallandamine või muul põhjusel lahkumine oli töölise jaoks katastroof, sest paremat tööandjat andis otsida.

Ja siin see tulemus peegeldub – ole sa Ameerikas suurlinnas või maanteel, ikka on enamasti auto autos kinni. Elu keeb ja kihab. Aga liikumine on ju majanduse ja üldse laiemas mõttes elu aluseks. Mutatsioonid ei saa tekkida kohapeal seistes, muutused ja areng on vaid liikudes. Üks mees muutis nõnda oma mõtlemise ja käitumisega maailma. Pole vaja vist mainida, et Ford suri ülirikka mehena.

Kuid oodake veidike, kas Henry Fordi toimetamine polnud mitte inimloomuse vastane. Tõsta oma töötajatel palka olukorras, kus niigi tööotsijate hordid ründasid tehaseväravaid? Jagada ära oma kasumit? Ja ikka olla oma elu lõpul rikas nagu kröösus…

Protsendisuhe 20:80. Vana majanduse reegel on, et 20 protsenti inimestest hoiab oma käes 80 protsenti kogurikkusest. Vähemus nendest 20 protsendist omakorda omab enamikku sellest 80 protsendist. Ehk siis rikkad on saanud aina rikkamaks ja vaesed jäänud vaesemaks. Väike osa ülirikkaid keerutab oma sõrmede vahel suuremat osa maailmamajandusest.

Kui jätta välja Moore'i seadus kiibi suuruse ja mahutavuse kohta (protsessorite võimus kasvab kaks korda ja füüsiline mõõt väheneb kaks korda umbes pooleteise aasta jooksul), mille tulemusel peaks kaasaegne kapitalism otsa saama, kui mingit muud sootuks põhjapanevat tehnoloogiat ei avastata, siis peaks kapitalismi singulaarsus, mil miski ei ole enam endistviisi, siiski ühel päeval saabuma teistel põhjustel. Võib-olla oli selle eelkuulutajaks näiteks Araabia kevad või Occupy Wall Street.

Välismaale tööle. Juuli on käes ja eelmise aasta majandusaruannete esitamise tähtaeg täis tiksunud. Äripäeva rikaste edetabelist tuttavad nimed on viimastel nädalatel jälle leheveerge täitnud seoses dividendide maksmisega ning kaugel pole ka see lehenumber, kus nad kõik on jälle ilusasti pingeritta seatud. Loen, et üks börsifirma suuromanik on saanud eduka aasta eest 10 miljonit eurot dividende. Rääkimata teiste valdkondade tipptegijatest. Samad nimed ja rahalised suurusjärgud korduvad aastast aastasse.