Leebe kohtuotsus nõuab tublimat järeltööd

Põhja prokuratuuri arvates on karistus piisavalt karm. Nimelt polevat kriminaal­menetluse otsene eesmärk olnud maksu­tulude ja -võlgade sissenõudmine, vaid kuri­tegude avastamine ja tõestamine ning süüdlaste karistamine. Tõsi, sellega saadi hakkama, ent nii suuremahulise pettuse puhul võinuks ka karistus olla suurem. Päevast päeva ausalt makse tasuvate ettevõtjate pahameel on arusaadav. Nii kergelt pääsemine ei tule ettevõtluskeskkonnale kasuks ning see ei heiduta ka maksupettureid. Jääb vaid üle loota, et kuritegeliku hõlptulu teenimise eeskuju antud juhul ei ole nakkav.

Võimalik, et prokuratuur lähtus antud juhtumi puhul loogikast, et parem praegu varblane peos kui hiljem tuvi katusel. Kogu summat kokkuleppega nõudma hakates oleks võinud järgneda hoopis aastaid protsessimist ja kohtuskäimist, mille lõpptulemus teadmata. Ning võimalus, et ei saada kätte seda veeranditki kahjusummast. Prokuratuuri teatel pole riik kokkuleppe kohaselt loobunud maksukahju sissenõudmisest. Samas pole ju sugugi kindel, kas ja kui suurel määral see õnnestub.

Ettevõtjate kõrval on küllap pettunud ka maksuamet. Kuna Belokrõlovi maksupettus suudeti lõpuni läbi uurida, oleks see võinud kohtuotsuses tõhusamalt kajastuda. Sama tendentsi jätkudes võib muidu tekkida suhtumine, et mis neist pettustest ikka nii põhjalikult uurida, kui järgnev karistus on leebe. Usutavasti siiski nii ei lähe ning uurimine tuleb kasuks maksuvõla edasisel väljanõudmisel. Väljanõudmisest loobumine oleks maksuamet poolt kindlasti ebaõiglane käitumine kõigi ausate ettevõtjate suhtes. Raha kättesaamine annaks aga selge sõnumi, et amet võtab petturlusega tegelemist lõpuni tõsiselt.

Ettevõtjate nördimust suurendab seegi, et kokkuleppega enam kui 20 miljonist eurost (esialgu) loobuv riik kuhjab samal ajal maksutulude kasvatamiseks kohustusi juurde kõigile ettevõtjatele. Võrdluseks võib tuua, et 20 miljonit on umbes sama suur summa, nagu valitsus plaanib saada maksulisa poole aastaga seeläbi, et kõik ettevõtjad peavad hakkama edaspidi deklareerima 1000euroseid arveid. Seega üks petturjõuk versus kõik ettevõtjad. 1,3 Belokrõlovi mõõtu suurpettuse avastamine ja kahjude täie rauaga sissenõudmine aastas oleks võinud meid sellest 1000euroste arvete jamast säästa, rehkendab siinkohal küllap nii mõnigi ettevõtja.

Autor: 1185-aripaev