Valitsus ajab käe ettevõtja taskusse

Kaks kuud tagasi ametisse saanud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon vajab kokkulepitu kinnimaksmiseks ligi paarsada miljonit eurot. Aktsiiside suurendamine on üks raha leidmise viis. Aktsiisitõusu põhjendus on paraku silmakirjalik: vajadus hoolitseda inimeste tervise eest ja muuta tervist kahjustav halvemini kättesaadavamaks on see kooruke, aga iva on hoopis see, et alkoholi tarbimine elaniku kohta viimaste aastatel on statistikaameti andmeil tegelikult vähenenud.

Avalikkuse eksitamine on üks asi, teine aga see: valitsus veab järjekordselt alt ettevõtjaid. Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis veidi enam kui poolteist aastat tagasi lähiaastate alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise plaani tutvustades, et sujuvalt ja pika vaatega plaanitud maksutõusud on head – minimaalsete tõusude juures on salaturg kõige paremini kontrollitav, samas saavad tootjad ning tarbijad selle järgi oma tegevust paremini planeerida. Toona lubas minister, et riik lisab alkoholi- ja tubakaaktsiisile järgmistel aastatel 5% aastas.

Lubatu kehtis veidi enam kui aasta, tänavu märtsini, mil Reformierakond lõhkus valitsuse, heitis üle parda senise, kohalikel valimistel liiga edukaks osutunud IRLi ning võttis kampa sotsiaaldemokraadid. Ehkki eelmisegi valitsuse rahandusminister Ligi jätkab uues koalitsioonis, ei tähenda see järjepidevust ja lubadustest kinnipidamist. Lubatud mõistlik ja arvestamist võimaldav etteteatamisaeg asendub järgmisel ja ülejärgmisel aastal oluliselt kiirema hinnakasvuga, näiteks alkoholiaktsiisi puhul vastavalt 15 ja 10% tõusuga. Senise poliitika järsu muutuse juurde ei kuulu vastus küsimusele, miks on neid makse vaja tõsta just nüüd ja sellisel määral, kokkulepet murdes. Sellega jäetakse ülbelt täitmata nii ettevõtjate kui ka laia avalikkuse õigustatud ootused.