IRLi totaalne põrumine

Pühapäevaste valimiste suurim kaotaja Eestis pole Edgar Savisaar, kes jäi kogutud häälte arvult seitsmendaks. Ega ka Indrek Tarand, kes kogus üle poole vähem hääli, kui eelmistel valimistel. Totaalne põruja on hoopis Isamaa ja Res Publica Liit. Erakond, mis läks valimistele vastu suurte ootuste ja uute nimedega, ületas vaevu Euroopa Parlamendi valimiskünnise.

Veel sügisel võisid rahvuskonservatiivid käia ringi püstipäi. Kohalike omavalitsuste valimistel säras jõulise kampaaniaga Eerik-Niiles Kross ning üle Eesti tehti koguni teine tulemus, jäädes alla vaid Keskerakonnale. IRLi enesekindlus kandus kohati koalitsioonipartneriga konflikti kiskuvate avalduste saatel valitsusliitu, mis päädis selle lagunemisega.

Soov edu najal, kuid vastandudes, Reformierakonnast eristuda võis tagasi vaadates olla IRLi saatuslik viga, sest vaid veidi enam kui pool aastat hiljem on toetus kokku kuivanud. Isegi uusi tuuli tooma pidanud Anvar Samost on koos sügisese tähe Krossiga üleriigilises nimekirjas alles teise kümne lõpus. Kõrvuti oma usaldusväärsuse maha mänginud Kristiina Ojulandiga.

Tõsi, ka sotsid esinesid nüüd võrdlemisi nõrgalt, kuid nende suhteliselt madal toetus peegeldus juba mullu sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel, kus nad olid samuti neljandad. Lisaks räägib sotside kasuks, et nende tugevaim kandidaat Marju Lauristin oli üldnimekirjas kolmas, samas kui IRLi vedur Tunne-Väldo Kelam pääses üle noatera kuue parema hulka, edestades Savisaart vaid pisut enam kui paarisaja häälega.

Laias plaanis jäi aga kõik samaks. Häälte kannet vasakult paremale või paremalt vasakule ei näi olevat toimunud. Kõik, millest IRL ilma jäi, hõivas samuti parempoolne Reformierakond. Sama mustrit, kus ülekannet parem-vasak skaalal ei toimu, võib ennustada ka tulevasteks riigikogu valimisteks. Seda pinevam saab võitlus olema eelkõige ettevõtjasõbralikul paremal, sest vasakul on jõuvahekord sügavamalt juurdunud ning seda on raske murda.

Autor: Peep Talimaa, Harry Tuul