• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,04%7 394,97
  • DOW 300,19%51 811,64
  • Nasdaq −1,58%25 754,34
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,77
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,04%7 394,97
  • DOW 300,19%51 811,64
  • Nasdaq −1,58%25 754,34
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,77
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine ning keskkonnatasu ei ole vaid fiskaalne instrument, selgitab keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude büroo nõunik Aire Rihe.
Kahtlemata vajame me hinnangut selle kohta, kas ja kuidas põlevkivitööstus toob tulu ühiskonnale. Kuid peame teadma sedagi, missugused on õlitootmisega seotud keskkonnamõjud, kulud ühiskonnale ja aastakümnete pärast Eestile jääv pärand. Põlevkivi arengukavas 2016-2020 tuleb kahte kaalukaussi hinnata ning põlevkivi kasutamise suunamise üle otsustades võtta arvesse kõiki tagajärgi.
9. mai Äripäevas ilmunud arvamusloos tõi Maailma Energeetika Nõukogu Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm kokkuvõtvalt välja selle, missugused on Eestis põlevkivitööstuse väliskulude hindamise probleemid ja praegune seis. Samas esitas ta ühe levinud ja eksliku arusaama, et keskkonnatasu seisneb vaid väliskulude kompenseerimises ning kuna väliskulude hindamine vajab arendamist, on keskkonnatasu vaid fiskaalne instrument.
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine, see on ainult üks osa keskkonnatasude ülesandest. Keskkonnatasude roll koosneb kokkuvõtlikult öeldes vähemalt kolmest komponendist.
Esiteks peavad keskkonnatasud korvama otsese ja kaudse kahju, mida konkreetne tegevus tekitab inimestele (nt kaevandamisest põhjustatud mürast, tolmust, vibratsioonist tekitatud tervisekahju heastamine või kaevandamisega seotud ebamugavuse talumine) või loodusele.
Teiseks tuleb silmas pidada, et loodusvara kasutamise korral ei kasutata mitte tasuta asja või hüve ega ka kellegi eraomanduses olevat väärtust, vaid võetakse kasutusse riigile, s.t kõigile maksumaksjaile kuuluv vara. Keskkonnatasu sisaldab hinda ka selle eest. Taastumatu varu kasutamisega võetakse muuhulgas järgmistelt põlvkondadelt võimalus sellelt maavaralt tulu teenida ja sedagi peab keskkonnatasu peegeldama.
Eesti on valinud tee, et me maksustame vähem seda, mida ühiskonnas rohkem näha tahame (s.t tööd), ning rohkem seda, mida vähem näha tahame (s.t saastamist). Keskkonnatasud peavad sedagi põhimõtet selgelt väljendama. Samuti on keskkonnatasude roll suunata ettevõtjaid taastumatu vara kasutamisel efektiivselt ja kokkuhoidlikult majandama.

Seotud lood

Arvamused
  • 11.05.14, 13:43
Keskkonnatasud põhinegu tegelikel kuludel
Keskkonnatasude määramisel lähtutakse Eestis eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Väliskulude määramiseks on vaja teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid tegelikel kuludel ja keskkonnamõjudel, kirjutab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele