- OMX Baltic−0,21%314,02
- OMX Riga0,02%950,46
- OMX Tallinn0,08%2 145,77
- OMX Vilnius−0,31%1 501,41
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,21%10 815,65
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,56
- OMX Baltic−0,21%314,02
- OMX Riga0,02%950,46
- OMX Tallinn0,08%2 145,77
- OMX Vilnius−0,31%1 501,41
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,21%10 815,65
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnatasudel kolm põhjust
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine ning keskkonnatasu ei ole vaid fiskaalne instrument, selgitab keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude büroo nõunik Aire Rihe.
Kahtlemata vajame me hinnangut selle kohta, kas ja kuidas põlevkivitööstus toob tulu ühiskonnale. Kuid peame teadma sedagi, missugused on õlitootmisega seotud keskkonnamõjud, kulud ühiskonnale ja aastakümnete pärast Eestile jääv pärand. Põlevkivi arengukavas 2016-2020 tuleb kahte kaalukaussi hinnata ning põlevkivi kasutamise suunamise üle otsustades võtta arvesse kõiki tagajärgi.
9. mai Äripäevas ilmunud arvamusloos tõi Maailma Energeetika Nõukogu Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm kokkuvõtvalt välja selle, missugused on Eestis põlevkivitööstuse väliskulude hindamise probleemid ja praegune seis. Samas esitas ta ühe levinud ja eksliku arusaama, et keskkonnatasu seisneb vaid väliskulude kompenseerimises ning kuna väliskulude hindamine vajab arendamist, on keskkonnatasu vaid fiskaalne instrument.
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine, see on ainult üks osa keskkonnatasude ülesandest. Keskkonnatasude roll koosneb kokkuvõtlikult öeldes vähemalt kolmest komponendist.
Esiteks peavad keskkonnatasud korvama otsese ja kaudse kahju, mida konkreetne tegevus tekitab inimestele (nt kaevandamisest põhjustatud mürast, tolmust, vibratsioonist tekitatud tervisekahju heastamine või kaevandamisega seotud ebamugavuse talumine) või loodusele.
Teiseks tuleb silmas pidada, et loodusvara kasutamise korral ei kasutata mitte tasuta asja või hüve ega ka kellegi eraomanduses olevat väärtust, vaid võetakse kasutusse riigile, s.t kõigile maksumaksjaile kuuluv vara. Keskkonnatasu sisaldab hinda ka selle eest. Taastumatu varu kasutamisega võetakse muuhulgas järgmistelt põlvkondadelt võimalus sellelt maavaralt tulu teenida ja sedagi peab keskkonnatasu peegeldama.
Eesti on valinud tee, et me maksustame vähem seda, mida ühiskonnas rohkem näha tahame (s.t tööd), ning rohkem seda, mida vähem näha tahame (s.t saastamist). Keskkonnatasud peavad sedagi põhimõtet selgelt väljendama. Samuti on keskkonnatasude roll suunata ettevõtjaid taastumatu vara kasutamisel efektiivselt ja kokkuhoidlikult majandama.
Seotud lood
Keskkonnatasude määramisel lähtutakse Eestis eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Väliskulude määramiseks on vaja teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid tegelikel kuludel ja keskkonnamõjudel, kirjutab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele