- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnatasud põhinegu tegelikel kuludel
Keskkonnatasude määramisel lähtutakse Eestis eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Väliskulude määramiseks on vaja teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid tegelikel kuludel ja keskkonnamõjudel, kirjutab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm.
Näiteks puudub praegu selgus suurima keskkonnatasude maksja, põlevkivitööstuse, tegelike välismõjude ja väliskulu osas. Teadlaste ja ettevõtjate arvates peab riik tööstuse keskkonnamõjude hindamiseks kõigepealt sobiliku metoodika välja töötama. Kuni adekvaatset metoodikat pole, täidavad keskkonnatasud fiskaalset eesmärki ning juttu liigsuurtest väliskuludest ei saa tõsiselt võtta.
Tartu Ülikooli teadlased analüüsid hiljuti, kas Eestis saab kasutada mujal arendatud keskkonnamõjude ja inimese tervisega seotud väliskulude hindamise metoodikaid. Selgus, et nende üks ühele ülevõtmine ei ole võimalik, seda tehes saaksime vägagi eksitavad tulemused. Oluline on arvestada iga metoodika puhul doosi ja mõju vahekorda, ainete erinevust, geograafilisi ja klimaatilisi erisusi jm.
Kogu mudelis kasutatav andmete jada peab olema spetsiaalselt kalibreeritud, ainult siis saab see anda väliskulu arvutamisel adekvaatse tulemuse. Seega ei maksa väliskulude arvutamisel lähtuda umbkaudsetest kalkulatsioonidest, vaid vaja on võtta kasutusele kohalikud, Eestis väljatöötatud mudelid. Samuti on väga oluline, et keskkonnaseisundi paranemisel viidaks mudeli algoritmidesse sisse uuenenud andmed.
Tallinna Ülikooli teadlased on aga koostanud ekspertanalüüsi kolmele tööle, mis on olnud aluseks Eestis väliskulude arvutamisel. Analüüs näitas, et neis töödes esines mitmeid vigu, mille tõttu ei ole nende alusel tehtavad arvutused tõesed.Näiteks on tõlgendatud nn piirkulu hoopis keskmise kuluna ning arvestatud vaid üksikuid mõjureid ja arvestamata jäetud hulk teisi, samuti tulemuses olulist rolli mängivad mõjureid jne.
Samuti pole selgeks tehtud, millist infot on optimaalse maksu leidmiseks üldse vaja. Sageli on defineerimata seegi, mida väliskulu all antud juhul mõistetakse. Nii jõuti analüüsis järeldusele, et tegelik väliskulu võib arvestatud summast olla isegi kuni poole võrra väiksem.
Autor: Peep Talimaa, Mihkel Härm
Seotud lood
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine ning keskkonnatasu ei ole vaid fiskaalne instrument, selgitab keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude büroo nõunik Aire Rihe.
Keskkonnaministeeriumis käib kibekiire töö keskkonnatasude ennaktempos tõstmiseks 2016. aastast alates. Kuna Eestis puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia ning keegi ei tea keskkonnakahjude tegelikku suurust, meenutab ministeeriumi selline tegevus kättemaksuaktsiooni ettevõtjatele, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele