Mida suurem palk, seda vähem ta motiveerib

Ingliskeelne salary, mis tähendab palka, on pärit ajast, millal Rooma leegionärid said osa palka soolana (sal – sool). Sool oli väärtuslik mineraal, mis aitas toitu säilitada, loomanahka töödelda jne. Osa allikaid väidab, et soldier tähendas algupäraselt soola kaitsjat. Rooma leegionär aga pidi olema Rooma kodanik, mis tähendas, et tema väärtushinnangud, arusaamad ja hoiakud olid kooskõlas kollektiivi kultuuriga. Palk oli hüve, millele tekkis ligipääs siis, kui teatud arusaamade olemasolu oli tõendatud, ja üks tõend oli kodanikuõigus.

Palk ja väärtused. Palk ei tähendagi tänapäevalgi mitte ainult rahanumbrit, vaid ka inimese panuse õiglast väärtustamist. Noorele võib see tähendada sõltumatuse saavutamist ja vabadust, kellelegi teisele turvalisust, mille põhjal julgeb perekonda planeerida. Raha tähendus muutub sõltuvalt vanusest, eluolukorrast ja ümbritsevast kultuurist. Heaolu määratlus muutub pidevalt.Jaapanis näiteks kasutatakse ingliskeelset sõna salaryman mehe kohta, kes sätib end hommikul kell viis tööle, jõuab kontorisse 7–8 paiku, teeb 10–12tunnise tööpäeva ja jõuab koju, kui lapsed magavad. Kogu tema energia kulub töölkäimisele. Samas ei käi salaryman tööl palga pärast, vaid tema elu on sellisena ette kirjutanud kultuurilised traditsioonid. Ta ei kurda oma saatuse pärast. Muistsed samuraid ei puudutanud oma palka, sest see oli nende meelest räpane. Samurai rahaasjadega tegeles näiteks tema naine.

Skandinaavia ametiühingud teevad süsteemselt tööd, et palk oleks tehtud töösoorituse eest võimalikult kõrge ning tööaeg võimalikult lühike. Meil ei ole häbiasi palka juurde küsida ega ka kellelegi liiga väikest palka maksta. Palk on osa tööjõuturu mängust, mida teadlikult mängitakse. Sõltuvalt turuolukorrast võib mängu tulemus olla ühele või teisele poole kaldu nii, et keegi tunneb, et ta võitis või kaotas.