Metsaraies valitseb numbrite maagia

8,4 miljonit m3 tuleneb lühiuurimusest „Kasvava metsa tagavara prognoos aastaks 2050“, kus on ennustatud metsa tagavara võimalikku muutumist kuni aastani 2050 nelja erineva puidukasutuse stsenaariumi alusel. Kuna töö tähtaeg oli lühike, siis on arvutuste täpsus väga üldine ning pigem võib seda nimetada „intellektuaalseks harjutuseks“ kui prognoosiks. Seega on aastase raiemahu 8,4 miljonit m3 lugemine piiriks, millest alates metsa tagavara hakkab vähenema, paratamatult seotud suure võimaliku veaga.

Kui aastane raiemaht saavutaks metsanduse arengukavas 2011-2020 toodud taseme ehk 12-15 miljonit m3, hakkab metsa tagavara kindlasti vähenema. Eesti metsade aastane juurdekasv on ümmarguselt 12 miljonit m3. Reaalselt on see suurem, vähemalt 14 miljonit m3, kuid kogu juurdekasv ei ole puiduna kasutatav.

Eeldades, et kaitstavate metsade juurdekasvust saame kasutada 60% ja majandusmetsade omast 80%, on kogu aastasest juurdekasvust likviidsete raietega realiseeritav ligikaudu 70% ehk maksimaalselt 10 miljonit m3. Seega ei ole ka kõige ratsionaalsema tegutsemise korral pikaajaliselt meie metsadest võimalik keskmisena aastas rohkem puitu varuda. Vähemalt 30% juurdekasvust jääb metsa ja osaleb looduse igikestvas ringkäigus.