- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Heinam: Iru säästab raha
Vale on konkurentide väide, nagu toetaks Eesti riik Iru jäätmeplokki 50 miljoni euroga. Nagu teisedki elektri ja soojuse koostootjad, saab Iru elektrijaam toetust efektiivse koostootmise eest, mis on ca 2,1 miljonit eurot aastas. Samas võidavad Eesti inimesed ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojahinna tõttu aastas ligi seitse miljonit eurot, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Teiseks on väide, nagu toetataks Iru elektrijaama puhul jäätmete käitlemist, avalikkuse teadlik eksitamine ja valeinfo levitamine. Riik ei toeta Irus jäätmepõletust, vaid efektiivset elektri ja soojuse koostootmist. Kusjuures toetus ei ole seotud kasutatava kütusega, sest seda saab iga efektiivne energiatootja sõltumata sellest, kas kasutatakse Vene gaasi, imporditud biokütust või jäätmeid.
Efektiivse koostootmise toetusega motiveeritakse energiatootjad rajama efektiivseid koostootmisjaamasid, kus soojuse tootmisest järele jäänud jääksoojust kasutatakse elektri tootmiseks. See lisainvesteering on aga väga kallis ega tasu praeguse elektrihinna puhul ennast ära. Näiteks Iru jäätmeplokis maksis elektri tootmise investeering ligi poole projekti maksumusest. Äriloogikast lähtudes piirduks ilma toetuseta energiaettevõtted pelgalt katlamajade rajamisega, mis aga ei ole tarbija, keskkonna ega ka riigi huvides.
Just seetõttu pidasid ELi riigid ja ka Eesti, lähtudes eelkõige keskkonna ja kütuse efektiivse kasutamise eesmärkidest, vajalikuks rakendada efektiivse koostootmise edendamiseks riiklikke toetusi. Toetus ei ole preemia, vaid selle eesmärk on hüvitada investorile keskkonnasäästlikuma lahenduse kasutamisega kaasnev täiendav kulu.
Kokkulepe riigi ja energiatootjate vahel on tänaseks kehtinud kaheksa aastat ja sellele tuginedes on tehtud pea kõik Eesti elektritootmise investeeringud, sealhulgas Iru jäätmeplokk. Kui me nüüd muudame mängureegleid tagasiulatuvalt ja poole mängu pealt, kahjustab see tugevalt investorite usku Eesti investeerimiskliimasse.
Efektiivse koostootmise toetuse äravõtmine oleks Euroopas pretsedenditu. Samuti kahjustaks see kohalike energiatootjate positsiooni Põhjamaade ja Euroopa elektriturul, sest peaksime konkureerima Soome või Rootsi elektritootjatega ilma samaväärse toetusmehhanismita.
Olen igati päri, et turgu peab kujundama aus konkurents. Samas oleme olukorras, kus nii jäätmesektori kui ka elektritootjate projektid on rajatud toetustele tuginedes. Ühelt turuosaliselt toetuste äravõtmine ausat konkurentsi ei loo.
Seotud lood
Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning alandab elektrihinda, selgitab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Igasugune toetus moonutab konkurentsi. Mõistlik on majandada nii, et midagi riiklikult toetama ei pea. Samas võib puhas turumajandus keskkonnaalased probleemid lahendamata jätta ja seetõttu soositakse nii toetuste kui ka maksudega osa majandusharusid puhtama keskkonna nimel, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Täna ilmunud Äripäev kirjutab, kuidas riigikogu liige Rainer Vakra aitab jäätmefirmat Ragn-Sells ärisõjas Eesti Energiaga.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele