Knopka Sandor Liive toolil

Ragn-Sells soovib muuta elektrituruseadust, mille tulemusena ei saaks Eesti Energia Iru prügipõletustehas enam koostootmise toetust. Vakra abil jõudis see ettepanek ka koalitsioonilepingusse. Täpsemalt saab lugeda artiklist "Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis valitsusliidu leppesse".

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Rainer Vakra sõnul ei tegutse tema aga Ragn-Sellsi huvides. “Ma ei näe mingit põhjust peale maksta, et soomlaste või Suur­britannia elanike prügi Eestis põletada,” ütles ta.

Järgneb intervjuu Vakraga

See oli konsensuslik ettepanek. Meil oli väga palju punkte, mida läbi käisime, ja see jäi lõpuks lauale. Suuri vaidlusi ei olnud.

Ettepaneku seadustamine toob suure tõenäosusega kaasa prügiveo hinna tõusu?

Kõik arvutused, mida me ka ministeeriumist saime, näitasid, et Iru jaamas ei peaks olema märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust. See on selge märk, et riik ei peaks soosima ja raha peale maksma, et siin välismaist prügi põletataks. Probleem on tekkinud sellest, et Iru jaam on Eesti tarbeks liiga võimas, prügist on saanud tooraine ja seepärast on ka omavahelised kemplemised ja näpuganäitamised tekkinud.

Teid seostatakse Ragn-Sellsiga seepärast, et nad on ainukesena seda trummi tagunud?

Võib-olla, minu teada on seda teinud ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Neid kuulujutte ma ei oska kommenteerida. Mina olen aastaid seda põhimõtet rääkinud.

Mis sõnumi saavad ettevõtjad, kui poliitikud ühel päeval otsustavad ühtemoodi ja järgmisel päeval risti vastupidi?

Ma iseenesest toetan seda põhimõtet, et stabiilsus on hästi oluline, aga see välismaa prügi maht on kasvanud ja see on hiljuti tekkinud küsimus. Iru prügipõletusjaam ei ole ju tegutsenud kümneid ja kümneid aastaid. Selleks, et roheline mõtteviis pääseks esile, tuleb selliseid samme astuda. Vastasel juhul võib see maht muudkui kasvada ja siis soovitakse võib-olla veel tehaseid ehitada. See on põhimõtteline riigi poliitika, kas me oleme keskkonnasõbralikud või mitte. Riik peab selle mõtteviisi ärihuvidest ettepoole tooma, kahjustamata samas oluliselt Eesti majandust.

Üheks argumendiks saab kindlasti õiguskindluse printsiip?

Siis tulebki diskussioon ja tulebki selgitada Eesti rahvale. Kui teha küsitlus, siis väga suur osa ei tea, et välismaa prügi tuuakse siia põletamisele. Kui teada saadakse, oldaks kindlasti sellele vastu. Kogu see Eesti Energia positiivne kuvand suurettevõttena on olnud niivõrd võimas ja on antud kaks valikut, kas panna prügi prügimäele või ahju. Ahjust saame sooja ja siis saab iga inimene aru, et see on mõistlik. Tegelikult jäetakse keskkonna poole pealt see oluline osa rääkimata, et prügi oleks mõistlikum sorteerida.

Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion on Teie vana klassivend, kas siin on seoseid teie ja Ragn-Sellsi seisukohtade sarnasusega?

Tegemist on minu koolivennaga 21. keskkoolist, samamoodi nagu minu koolivend on ­Eerik-Niiles Kross või Andres ­Anvelt. Ka Erkki Raasuke, Enn Eesmaa, Urve Tiidus. Mul on väga palju koolivendi ja kooliõdesid. Ei maksa otsida seda võrgustikku, Eesti on nii väike.

Kinnitate, et ühe ettevõtte ärihuve Te ei surunud koalitsioonilepingusse?

Ei, kindlasti mitte.