Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügipõletuse toetuseta elektrihind langeb
Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning alandab elektrihinda, selgitab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Prügipõletus on jäätmetekäitluse hierarhias ladestamisest vaid üks samm kõrgemal. Kõnealuse muudatuse eesmärk on laisa lõunaeurooplase mõtteviisi – kõik ahju – lõpetamine.
Praegu toetatakse Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast toodava prügi põletust ning soodustatakse Eesti saastamist korstna kaudu ja põletustuha matmisega Jõelähtme prügilasse. Eesti Energia Iru prügielektrijaamas tekib iga ahju mineva tonni kohta pea 250 kg tuhka ja 25 kg ohtlikke jäätmeid. Kehtivate jäätmeimpordi lubade järgi võib hinnata Iru sissetoodud jäätmete mahuks u 90 000 tonni aastas. Seega ladestame üle 20 000 tonni välisriikide sodi lihtsalt prügimäele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks on mis tahes põletamise juures kõrvalproduktiks korstna kaudu välisõhku paiskuvad kasvuhoonegaasid. See, et need vastavad kehtestatud euronormidele, ei tähenda, et meie looduskeskkond ja Iru prügielektrijaama lähedal elavad inimesed selle üle rõõmu tunneksid.
Praegu on Eesti Energial võimalik taotleda efektiivse koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale toetust 32 eurot/MWh kohta. Vahet pole, kas elektrit toodetakse imporditud või kohalikust prügist. Selle toetuse maksavad kinni kõik Eesti elektritarbijad, sest Eesti Energia küsib võrguteenuste arvel lisaraha n-ö taastuvenergia tasu katteks. Prügipõletuse toetuse lõpetamisel võidaks iga elektritarbija pea 10 eurot aastas.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.
Sotsist riigikogu liige Rainer Vakra, kelle eestvedamisel jõudis uue valitsusliidu koalitsioonileppesse jäätmekäitleja Ragn-Sellsi ärihuvi, kuulub koos Ragn-Sellsi arendusjuhi Jüri Hioniga MTÜ Keskkonnakorraldus juhatusse.
Avalikkuse tähelepanu keskpunktis olnud uute ministrite vahetus on kõigest klantspilt, mille taga peituvate oluliste jõujoonte ümbermängimist, ka näiteks äritegevuses, silm kohe ei taba.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.