Riik koorib tublisid eriti küüniliselt

Eelnõu on kreenis tublide ja töökate kahjuks. Näiteks kui tegemist on suure sissetulekuga inimesega, siis ei hüvitata talle kahju rohkem kui neljakordsest keskmisest aastapalga koefitsiendist lähtudes. Juriidilise isiku puhul kohaldatakse koefitsienti 2, mis on samahästi kui kõigil juhtudel köömes tegelike kahjude kõrval.Selline suhtumine on küüniline. Riik omastab täie rauaga ja väga vähe vastu andes suure sissetulekuga isikutelt saadud maksud, mille määr on kõrgem kui OECD keskmine, nõudes samas ilma reservatsioonideta muude kohustuste täitmist. Millegipärast ei taha riik olla maksumaksjale pariteetseid kohustusi kandvaks partneriks, eelistades dogmat „Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale“.Eelnõu julgustab riiki ettevõtlikumatele inimestele ja juriidilistele isikutele põhjustama kahju teadmises, et kiusuga kaasnev vastutus on ülimalt piiratud.

Põhiseadus ei toimi. Olukord, kus riik ei võta maksumaksja ees kohustust kõikidel põhiõiguste rikkumiste juhtudel kahju täielikult hüvitada, ent viimane peab lausa nööri mööda käima, makstes riigile näiteks trahvi kiiruseületamise eest 5 km/h, näitab, et sümptomaatiliseks kujuneva paternalistliku mentaliteedi kohaselt on inimene riigi jaoks, mitte aga vastupidi. Kahjuks ka seda, et põhiseaduse kõik osad ei toimi.

Olukord on kummastav, sest põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni kohaselt on põhiõiguste kandjaks füüsiline- ja paljudel juhtudel ka juriidiline isik, mitte aga riik. Põhiseadus fikseerib kaitse riigi omavoli vastu. Süsteemi hammasrataste vahele jäänut ei huvita, kas õiguskaitseorgan tegutses süüliselt või headest kavatsustest ajendatuna. On loomulik, et kahju hüvitamise riisikot peaks kandma ründe initsieerija, mitte selle ohver.

Põhiseadus deklareerib, et igaühel on õigus temale tekitatud materiaalse- ja moraalse kahju hüvitamisele. Kuna põhiseadus ei sätesta, et seadus võib neile elementaarpõhimõtetele erandeid kehtestada, siis on tegemist nn seaduseresolutsioonita põhiõigustega. Põhiseadus ei anna riigile kahju hüvitamise suhtes immuniteeti ega kehtesta erandit, et kui riik tekitab eraõiguslikule isikule kahju, siis kuulub see hüvitamisele piiratud alustel.

Praegu kehtiv riigivastutuse seadus annab riigile põhjendamatuid eeliseid ja menetletav eelnõu jätkab samasugust steitistlikku suunda.  Liiatigi, kuna eelnõu järgi tuleb kahjuhüvitise nõue esitada sellessamas kriminaalmenetluses, kus kahju suurus ei saa olla veel teada, siis on tegemist pigem põhiseadusevastase kahju mittehüvitamise seaduse eelnõuga.