Vasakpööret Eestis ei tule

Eestis hakati vasakpöörde võimalikkuse üle arutlema juba siis, kui majandusministeerium andis reisijateveo korraldamise Edelaraudteelt riigile kuuluvale Elektriraudteele ja hakkas kavandama kulude kokkuhoiu põhjendusel saartevaheliste praamivedude riigi kätte võtmist. Ning kui rahandusministeeriumis taheti hakata otsustavamalt tegutsema käibemaksupettuste ja muude skeemitamiste vastu. Seega juba tükk aega enne uue koalitsiooni sündi.

Kuigi monopoolsete tegevuste taasriigistamise kavad on asjad, mille väljaütlemine valitsuse tasandil või teokstegemine oleks veel mõni aeg tagasi täiesti mõeldamatuna tundunud (meenutan, et Eesti Raudtee tagasiostmine toimus omanike, mitte riigi initsiatiivil), on siiski tõenäoline, et teatavad kahtlused meie omaaegsete otsuste ja neid toetanud majandusliku mõtlemise loogika suhtes ringlesid juba pikemat aega nii mõneski peas. Avaldati ju pidevalt kahtlust reisijateveo korralduse ratsionaalsuse üle ja oldi arvamusel, et ettevõtjad alatasa ametnikke üle mängivad ning seetõttu palju maksumaksjate raha alusetult lendu lastakse.

Samuti pole kahtlust, et kriisijärgsel ajal on oluliselt suurenenud nende arv, kes tajuvad, et midagi meie senistes arusaamades ja praktikas ka väljaspool ülalnimetatud tegevusi hästi ei klapi ning et asjad iseenesest paremuse poole liikuma ei hakka. Mõistagi tahavad sellised inimesed neid mitte rahuldava olukorra muutmiseks midagi teha; parandada seda, mis tundub olevat viltu läinud.