Maksa head palka ja tunne uhkust!

Jää palgast rääkimise osas on Eestis küll hakanud sulama, kuid aeglaselt. Kui Äripäev koostas järgmisel nädalal ilmuvat Palga TOPi ning praegu järjest ilmuvaid artikleid headest palgamaksjatest, kohtasime ettevõtjate ja palgatöötajate seas ettevaatlikkust. Paluti endast mitte kirjutada, tunti kõhedust numbrite avalikuks tuleku ees või hakati otsima vabandusi, miks head palka makstakse või saadakse. Nii veidralt kui see ka ei kõla – paljud ettevõtjad soovisid maha vaikida selle, et oma töötajaid kõrgelt väärtustatakse, ning head palgasaajad omakorda häbenesid oma töötasu. On ju palk kõige otsesem mõõdupuu inimese töö hindamiseks ja hea palk tähendab ennekõike hea töö tegemist.

Kummalisel kombel on palk siiani tabu ka värbamisprotsessi juures. Igas teises töökuulutuses pakutakse töötajale konkurentsivõimelist palka, mis on tegelikult täiesti mitte midagi ütlev väljend. Üks vähestest vastuvoolu ujujatest on siinkohal aktsiaselts Tavid, kes otsis näiteks tellerit, öeldes välja, et pakuvad brutopalka 1250–1800 eurot kuus. See on ju hoopis selgem lubadus, kui rääkida lihtsalt ümmargusest konkurentsivõimelisusest. Läbipaistvus palkade puhul annab ühtlasi just noortele parema pildi ameti valikul.

Eriti töötab korraliku palgavahemiku väljatoomine sellisel juhul, kus see ongi töötaja jaoks suurim või isegi ainus motivaator. Kui töö ise ei pruugi pakkuda kuigivõrd vaimset rahuldust või eneseteostusvõimalust, kuid korralik palk võimaldab seda saada mujalt – töötaja saab endale lubada näiteks meelepäraseid koolitusi või maailma avastama minemist.