- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Otsusta ise, kuidas kasutada sinu makstud makse
Valitsejate laialdasem ja pidevam mõjutamine kodanikkonna poolt on võimalik maksuhääletuse abil. Maksuhääletuse idee põhineb maksumaksja võimalusel pidevalt mõjutada poliitikute jaotatavate vahendite hulka ning demonstreerida suhtumist poliitilistesse otsustesse, kirjutab investorkonsultant Aarne Leisalu.
Põhimõte on lihtne. Tulumaksust läheks suurem osa (algul 90–80%, hiljem kuni 60%) riigieelarve kaudu jaotamisele, kindlustades minimaalses vältimatus ulatuses üldiste poliitiliste eesmärkide ja riiklike investeeringute vahendid, ametnikele miinimumpalgad jms.
Ülejäänud osa jaotamisel on aga ainuotsustajaks maksumaksja ise, kui ta seda soovib. Ta võib suunata oma maksuhääletuse maksuosaluse hariduse, politsei, riigikaitse, regionaalarengu, pensionäride, noorte, perede, kultuuri, riigikogu, kohaliku võimu, välispoliitika jne finantseerimisse. Kui ta jätab jaotuse tegemata, siis jaotavad tema maksuhääletuse osa valitud, nagu seda seni on tehtud.
Maksuhääletuse praktiline skeem on ülilihtne: maksumaksja teatab oma töökoha raamatupidamisele, millise tegevuse toetuseks ja millises proportsioonis ta oma nn maksuhääletuse osa lähetab. Analoogselt määratleb ettevõtte maksuhääletuse osa ettevõtte nõukogu või juhatus või üldkoosolek. Ning raamatupidaja kannab selle osa maksusummast riigi varem määratletud 5–10-le sihtsuunitlusega kontole. Analoogselt toimuks muudest allikatest saadava maksustatava tulu jaotamine.
Riiki tuleb õppida valitsema sihtgruppide muutuvate huvide tingimustes. Maksumaksja poolt määratlemata maksuosa tagab riigi majandustegevuse stabiilsuse. Esialgu pole ilmselt kuigi palju kodanikke või ettevõtteid, kes üldse sooviksid maksuhääletuse osa määratleda. Alguses võime üleminekuprotsessi riske maandada küllalt pisikese maksuhääletuse määra kaudu.
Vastuargumendid. Arendustegevused (eriti pikaajalised) võivad jääda maksuhääletuse süsteemis vaeslapse ossa. Kuid eks neile tuleb siis rohkem tähelepanu pühendada nn maksuhääletamatu maksuosa kaudu. Ühtlasi oleksid maksumaksja otsused oma maksuhääletuse osa jagamiseks pidev indikaator riigijuhtimisele ja poliitilistele jõududele. Alguses võivad maksumaksja otsused olla asjatundmatud, kuid kui ta tunnetab oma vastutust, siis saavad ka otsused küpsemaks. Ühtlasi kasvab maksumaksja motivatsioon makse maksta.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Seotud lood
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele