Ossip: rongikriisist tõusis kasu

Protsess, mis oli meie jaoks alanud uute rongide eelneva põhjaliku testimisega ning elektrirongide sujuva ja eduka liiniletoomisega, päädis lisaks uutele diiselrongide liinile toomisele klientide jaoks ka täiesti uue piletimüügisüsteemi, piletitoodete, -hindade ja sõiduplaanidega, mis muutis meie jaoks tööülesande mitme muutujaga võrrandiks.

Meil olid reaalsed probleemid, nt piletimüügisüsteemi tõrked, kohatine ületäituvus tipptunnil jms, millel olid ka omad põhjused: üleminekut ei olnud võimalik teha pika aja jooksul (selleks jäi sisuliselt 3 tundi - 31.detsembri õhtul 23.00st, mil vanad rongid sõidu lõpetasid, kuni 01. jaanuaril kell 02.00 öösel, mil uued rongid hakkasid üle Eesti laiali sõitma), Elron ei olnud veel kätte saanud kõiki ronge – meil oli 20 rongist kohal 13 jm. Samas ei olnud rongide üheaegne saabumine Eestisse võimalik ning Edelaraudtee rongide paralleelsõit oleks olnud majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas.

Sisuliste probleemidega oleme esimesel kuul tegelenud tõsiselt: oleme lisanud uusi ronge, pikendanud ja liitnud olemasolevaid. Tänaseks hakkab paika saama ka uus, 25. maist jõustuv sõiduplaan, mida edelasuuna maavalitsustele sel kolmapäeval tutvustamas käisime.

Meie kommunikatsioonitegevus oli tagantjärele hinnates liiga reaktiivne just detsembris, kuid oleks pidanud olema proaktiivne, mida oleme jaanuarist ka olnud. Kaalusime loomulikult mahukamat eelteavitust, kuid teades riske, tundus, et see võib anda ka soovimatu tulemuse. Lubame avalikult, et kõik veereb õlitatult, aga pärast ei veeregi. Liiga palju muutusi toimus ühekorraga, kuid teisi võimalusi ka ülearu ei olnud.

Esimeste päevade probleem oli tõrkuv piletimüügisüsteem, kuid veel enam oli puudu igakülgsest informatsioonist – mis muutub, kuidas muutub, miks üks või teine muudatus ette võeti. Analoogsetel puhkudel korraldatud reklaami- ning teavituskampaaniaid peetakse sageli ebaotstarbekaks suure kulu tõttu, mis ka meid kammitses. Paraku oleks see olnud igati omal kohal ja hädavajalik.

Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi õigesti või valesti, on praegu veel raske anda. Osa kurtmist ei olnud Elroni poolt vaadates ka argumenteeritud ja põhjendatud. Rongid on uued ja paljud igapäevasõitjad rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed on kinnitanud: rongisõidul on uus tase, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip. Mida päev edasi, seda enam saame klientidelt positiivset tagasisidet.  Arvamus ei olnud sugugi üheselt negatiivne ka probleemide  kõrghetkel. Enamik reisijaid olid mõistvad ja toetavad. Rongid on ju varasematest paremad – uued, kiired, mugavad.

Kui siiski veidi hinnata, võiks suure muutuse kokku võtta järgnevalt: a) otsus uutele rongidele üle minna oli igati õige; b) teavitustegevus oleks (tagant järgi vaadates) pidanud olema eelnevalt oluliselt intensiivsem ja sisukam ning hoiatama ka võimalike tõrgete eest juba detsembri lõpus; c) riski, et võimalikud tõrked avalikus ruumis võimenduvad, oli võimatu vältida.

Oleme pingutanud kõikide tõrgete lahendamisel. Kuna Elron on dotatsiooniga töötav ettevõte, on meie eesmärk pakkuda võimalikult head ja tõhusat teenust, mida riik meilt tellib. On väga tore, kui  paljud inimesed eelistavad autole või bussile rongi ja läbi reisijateveo mahu kasvu on rongireisijate kasvuks loodud head eeldused. Selles mõttes on Elron Eesti riigi käesoleva aasta regionaalpoliitika tähtsaim saavutus. Elroni rongid on mitte ainult hea ühistransporditeenuse, vaid riikliku regionaalpoliitika sümbolid, et Eesti inimestel oleks hea elada nii maal kui linnas, käia tööl nii maal kui ka linnas - sõltumata elu või töökohast.

Põhjalikuma kokkuvõtte, kuidas Elroni muutused Eestile ja rongireisijatele mõjuvad, saab teha aasta lõpus, kui kõik 20 uut rongi täidavad täies mahus oma kohustust. Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku ning rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi. Kriisistki oli kasu – peaaegu kõik inimesed Eestis teavad, et meil on uued rongid, ning tahavad proovida nendega sõita.