Pealinna kinnisvarabuum ääremaid (veel) ei aita

Kui Tallinnas kallinesid korterid aastaga 15-20% ja Tartus kuni 15%, siis teistes linnades jäi tõus tagasihoidlikuks, ca 5% piiresse või puudus tõus hoopis. Samas ei saa öelda, et proportsioonis oleks kümnendiga midagi oluliselt muutunud. Näiteks 2003. aastal oli pealinna korteri keskmine hind 621 €/m2 ja maakonnakeskuses Rakveres 235 €/m2. 2013. aastal olid need vastavalt 1333 €/m2 ja 464 €/m2. Hindade suhe on justkui sama, aga rahaline mõõde nii erinev.

Ei saa ka öelda, et nõudlust korterite järele teistes Eesti linnades või asumites ei ole või oleks see just viimasel ajal järsult langenud. Madalate tehinguhindade ja -aktiivsuse taga on pikaajalised, kümnendeid kestnud protsessid. Nende põhjuseks on infrastruktuuri halvenemine ja töökohtade vähenemine ning lõpptulemuseks elanike lahkumine (liikumine Tallinna või veel kaugemale). Lisaks väiksemate linnade elanikkonna vananemine. Kui rahvaloenduse andmetel oli Eesti elanike keskmine vanus 40,8 aastat ning suuremates linnades Tallinnas 37 ja Tartus 34 aastat, siis suurimalt elanikke kaotanud Narvas ja Kohtla-Järvel 45 aastat ning Mõisakülas isegi 53. Noored tulevad ära, kohale jäävate vanemaealiste elamispinna uuendamise vajadus on aga väike.

Oma osa mängivad ka kõrged kommunaalkulud, eelkõige küttekulud. Seda eriti väikeasulates.