Ettevõtjate võidu kibe pool: usalduse kaotus

Äripäeva hinnangul tuleks valitsusel järjekordset, pealegi päris kulukaks minevat ebaõnnestumist ettevõtluskeskkonna reguleerimisel käsitleda õppetunnina, mis ütleb: suhtle, enne kui otsustad. Kui plaanitav muudatus puudutab ettevõtjaid, siis tuleb suhelda ettevõtjate ja nende katusorganisatsioonidega, kellel võib olla mõistlikke soovitusi ja prognoose selle kohta, missugune on plaanitava muudatuse mõju. Valitsus astus keskkonnatasusid kokkulepitud 15 protsendi asemel kuni 60 protsendi võrra suurendava määrusega täpselt samasse ämbrisse nagu käibemaksuseadusemuudatustega. Ja pidi taas kogema, et teerullipoliitika, millele on viimasel ajal osaks saanud rohkeid läbikukkumisi, ei toiminud – taas. Kuigi õigustatud ootuse põhimõte ei tohiks seadusloomes ja muus regulatiivses tegevuses võõras mõiste olla.

Keskkonnatasude tõstmise tänase seisuga läbikukkunud plaanis on valitsuse seisukohalt vähemalt kolm häbenemisväärt aspekti. Esiteks ei kaasatud muudatuse plaanimisse huvigruppe. Halvem veel – määruse valmimist hoiti ettevõtjate eest salajas. Postimehe andmetel on keskkonnaministeerium ka valetanud, et ettevõtjad on muudatusest teadlikud.  See ei ole kindlasti aktsepteeritav asjade ajamise viis, samas kahjuks praegusele valitsusele liigagi iseloomulik.

Teiseks, riigil tuleb kahjud kanda, seda kahes aspektis. Ettevõtetele tagantjärele hüvitatav summa jääb vahemikku 5-10 miljonit eurot. Ent vähe sellest: riigil jääb saamata ka tulu, mida keskkonnatasude tõstmisega saada sooviti.  Aastataguse prognoosi kohaselt pidanuks tasude tõstmisega kaasnev lisatulu jääma suurusjärku 12 miljonit eurot. See on praeguse seisuga auk riigi eelarvestatud tuludes. Riigieelarve kogumahuga võrreldes pole see muidugi suur summa, kuid asi on põhimõttes. Tehtud rumalust ei maksa ju kinni selle otsesed väljamõtlejad ja toimepanijad, vaid maksumaksja ehk siis meie kõik.