Maksuamet ei näi õiglane

Maksuameti nõue võinuks tekkida põhjusel, et Autorollo kassa puudujääk oli 3,5 miljonit krooni, mis võlausaldajate kahtlustuste järgi fiktiivsete laenulepingutega ettevõttest välja viidi. Selle seotust ettevõtte majandustegevusega pidanuks Autorollo maksuametile tõendama. Võimalik, et see oleks kuulutatud ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis on aga erisoodustusena maksustatav. Ajal, mil fiktiivsed laenulepingud tagantjärele Autorollo raamatupidamisprogrammi kanti, oli firma advokaat Siim Roode kontrolli all, kes tegeles ettevõttega Keit Pentuse ja Rain Rosimannuse palvel ning kaasteadmisel.

Tänavu mais esitas keskfraktsioon riigikogus rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Autorollo võimalike laekumata maksude osas, viidates ettevõttest sularahas välja viidud 17 miljonile kroonile. Ühtlasi küsiti Ligilt, kas rahandusminister on andnud oma haldusalas asuvale maksuametile suuniseid Autorollo juhtumi mitteuurimiseks. „Selline küsimus on madal ja solvav! Teil ei ole vähimatki alust mind millestki sellises kahtlustada,“ väitis Ligi. Küsimusele maksuameti revisjoni kohta Autorollo tehingute uurimiseks vastas Ligi, et „ma ei tea seda ega kavatsegi uurima hakata. Need on asjad, mis kuuluvad maksusaladuse alla“.

Äripäeval pole andmeid Ligi suuniste kohta maksuametile Autorollo juhtumi osas. Samuti ei saa me väita, et amet otsustas omal initsiatiivil võimupartei juhtidele mitte tüli teha, lõpetades revisjoni ilma maksunõuet esitamata. Ent varasem praktika sellistes juhtumites on olnud lõviosas teistsugune ja see tekitab küsimusi maksuameti motivatsioonis. Nagu ütles Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp, olnuks just maksuametil enne ettevõtte pankrotti tehtud tehingute kontrollimisel haldurist rohkem võimalusi. Juba ainuüksi õiglase ja erapooletuna näimise pärast oleks maksuamet pidanud selle poliitiliselt tundliku juhtumi puhul revisjoniga minema nii kaugele kui võimalik. 

Autor: 1185-aripaev