Vitsur: tagasiside aitab edasi minna

Siinjuures ongi kõige olulisem, et kui meile midagi ei meeldi, siis hakkame me rääkima ja analüüsima, miks asjad pole läinud nii, nagu nad minema oleks pidanud. Ei saa leppida lihtsalt tõdemusega, et paljudel naabritel või saatusekaaslastel on meist veel halvemini läinud. Oskus näha ka väikesi möödalaskmisi, soov neist rääkida ja julgus teha nende kohendamiseks ettepanekuid on edu saavutamisel kriitilise tähtsusega.

Nii kaua, kui on eksisteerinud teadus juhtimisest, on teatud, et juhtimine toimub tagasiside, mitte kiidulaulu abil. Ajalugu on enam kui kord tõestanud, et režiimid ei saa olla edukad, kui normaalne tagasiside on häiritud või puudub.

Paraku pole tagasiside saamisega kunagi lihtne. Esiteks on ühiskond väga keeruline ning vaja läheb ülimalt mitmekesist tagasisidet, samuti selle mõtestamist ja üldistamist. Sellise mitmetahulise tööga ei saa eraldi võetuna hakkama ükski inimene ega ametkond. On vaja vaba ja avalikku diskussiooni, mitte selle mahasurumist või halvustamist.

Teiseks ei päästa meid alati arvuliste näitajatega tegelemine. Arvud on enamikul juhtudel küll vajalikud ja kasulikud, kuid kui asi läheb näiteks rahva vaimse tervise, emotsionaalsete kannatuste või moraali juurde, muutub arvudega opereerimine keerulisemaks ja mõnikord ka desinformeerivaks. Asju, mida me defineerida ei oska, kuid mida me kohates ära tunneme, on peale pornograafia ju teisigi.

Kolmandaks on inimeste jaoks on hoopis olulisemad teised parameetrid kui peamised makroökonoomilised näitajad.

Kui vähe me ühiskonnana oma tegevusest tegelikult tagasisidet tahame saada, paistab vahest kõige paremini välja meie riigieelarve protsessist, tõdeb LHV majandusekspert Heido Vitsur. Mis see nii on, loe pikemalt tema arvamusloost tänase Äripäeva paberväljaandes.